Päevatoimetaja:
Alexandra Saarniit
Saada vihje

Eesti ostab Slovakkiast ohuteavitussireene 22 asula jaoks (2)

Copy
Ohusireenide edastamise süsteem paigaldatakse Eesti suurematesse asulatesse.
Ohusireenide edastamise süsteem paigaldatakse Eesti suurematesse asulatesse. Foto: Sille Annuk

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (SMIT) sõlmis lepingu Slovakkia ettevõttega Telegrafia ohuteavituse sireenisüsteemi ostmiseks. Ohuteavitussireenid plaanitakse paigaldada 22 asulasse.

«Oleme ohusireenide võrgustiku väljaehitamise ettevalmistustega jõudnud nii kaugele, et saame hakata ostma reaalseid seadmeid, milledest esimeste paigaldamiseni jõuame aasta lõpus. SMIT on ära teinud suure töö, et leida Eesti riigi jaoks parim lahendus. Sireenide võrgustik peab olema töökindel, turvaline ja kaasaegne,» selgitas päästeameti peadirektori asetäitja Tauno Suurkivi.

Siseminister Lauri Läänemetsa (SDE) sõnul on ohusireenide ostuleping oluline samm Eesti elanikkonnakaitse arendamisel. «Venemaa sõjategevus Ukraina elanike ja tsiviilobjektide vastu on näidanud, kuivõrd oluline on kriisiolukorras tagada elanikkonna kriisivalmidus, toimivad häiresüsteemid ja turvalised varjumiskohad. Ohusireenide hankimine ja paigaldamine on seega küll oluline, kuid kõigest esimene samm meie viimase 30 aasta jooksul tekkinud elanikkonnakaitse võimelünga likvideerimisel,» ütles Läänemets.

Sireenidel põhinev ohuteavituse süsteem paigaldatakse 22 asulasse: Tallinn ja selle lähiümbruse tiheasustus, Tartu, Narva, Pärnu, Võru, Paldiski, Sillamäe, Tapa, Jõhvi, Kohtla-Järve, Maardu (sh Muuga), Rakvere, Valga, Keila, Viljandi, Jõgeva, Põlva, Rapla, Kärdla, Kuressaare, Haapsalu ja Paide.

«Arvasime esialgu, et suudame projekti esimeses etapis sireenisüsteemid paigaldada 16 asulasse, aga analüüside tulemusel selgus, et tegelikult läheb meil nende linnade katmiseks vaja vähem sireeniposte, kui alguses arvasime. Seega saame sireenisüsteemi saavate asulate nimekirja 6 asulat veel juurde lisada. Tegelikult pole ka see lõplik nimekiri, vaid laiendame ohuteavituse sireenisüsteemi tulevikus kindlasti kõikidesse suurematesse asulatesse,» ütles Suurkivi.

Eelistatult paigutatakse sireenid olemasolevatele kõrgemate rajatiste külge, näiteks sidemastide, korstnate jne. Paralleelselt seadmete hankimisega käivad läbirääkimised nende kohtade omanikega, kelle hoonete või ehitiste külge sireenisüsteeme paigaldada soovitakse.

Ühtset üle-eestilist ohusireenide võrgustikku Eestis praegu ei ole, kuid päästeamet on alustanud selle välja arendamisega. Eesmärk on välja töötada süsteem, mis võimaldaks jõuda võimalikult suure arvu elanikeni ning mida oleks võimalik keskselt käivitada. Elanikkonnakaitse vaatest on see suurim investeering, mida viimase 30 aasta jooksul on tehtud. Riik eraldas ohusireenide võrgustiku loomiseks 4,5 miljonit eurot.

Loodav sireenide süsteem hakkab ohuolukorrast teavitamiseks edastama helisignaali. Olukorrad, mille puhul sireenide kaudu teavitust edastatakse, on sõjaline oht, suurõnnetused, hädaolukorrad (nt kiirgusõnnetus, õnnetus ohtlike kemikaalidega). Ohusireenide võrgustiku tehnoloogilise poole loomise eest vastutab SMIT.

Esimesed seadmed on plaanis paigaldada 2022. aasta lõpus ning 22 asula sireenid saavad paika 2023. aasta juuliks.

Tagasi üles