/nginx/o/2022/10/26/14922887t1ha016.png)
90ndatel pärandusena saadud mets on Margitile pakkunud rohkelt tööd, kuid ka värvikirevaid hetki. Toona vaid 23-aastase neiuna otsustas ta sukelduda karmi metsaärisse ning väljus sellest elusa ja tervena. Ise imestab naine, et nääpsukese plikana ta peksa ei saanud, kui oma palgikoormaga sadama kokkuostuvärvas ootas. „See oli hull maailm!“ meenutab ta. Nüüd, paarkümmend aastat hiljem, kõik korraga maha müüa tundus ainuõige otsus.
Metsaärika elu maitses naine mõned aastad. Isegi maja ehitati perele valmis just küttepuude rahadest. Kuid 90ndatel metsaga tegelemine polnud kerge - elu polnud ei meelakkumine ega rahamäed. „Kui ma metsa sain, oli see väga vana mets ja teha tuli palju lageraieid ning harvendusi. Loomulikult jäi küps mets silma ka pättidele ning ette tuli nii metsavargusi kui varaste taga ajamist. Pettusi taheti läbi suruda igal sammul,“ räägib naine. Ise ütleb ta, et oli ikka toona „noor ja rumal“.
Rumal just seepärast, et ei julgenud investeerida metsatöömasinatesse ning kõik teenused tellis ta sisse. „Takkajärgi mõeldes oleks pidanud seda tegema,“ ütleb Margit, kuid märgib samas, et võib olla poleks tal tänaseks nii korras ja ilusat metsa olnud, kui seal oleksid pidevalt masinad peal olnud ja poleks tehtud käsitööd. „Suurema osa tööst on minu metsades teinud ära saemehed!“
Tänaseks on ligi 85ha metsamaad Timber.ee oksjonikeskkonna kaudu omanikku vahetanud ning Margit vaatab toimunule tagasi reserveeritud emotsionaalsusega. Argumente müüa tekkis pikkade arutelude tulemusena rohkem, kui mitte müüa. „Minu enda vanim poeg tegeleb investeerimisega ja nii sain temalt palju nõu. Nüüd müüa tundus olevat õige aeg, sest metsa hinnad on kõrged ja kui ma tahan, et mu lapsed tulevikus hästi läbi saavad, siis teen ise nende vahel jagamise ära ja elan ise ka rahulikumat elu. Võib olla ostan mingil hetkel tükikese metsagi veel endale tagasi,“ selgitab Margit.
Vaja oli leida vaid moodus, kuidas kõige tulusamalt ja lihtsamalt müüa, sest ühes oli naine kindel – kui selle maa eest pakub keegi vähem kui pool miljonit eurot, jääb tehing ära. Põhjus lihtne: nii heas korras eraomanduses metsa sellises mahus pole ammu nähtud, sest enamus erametsi on Eestis majandamata ja kehvas seisus. Imestama paneb vaid tõsiasi, et kogu selle metsa majandamist on tehtud kaugjuhtimise teel (mets asub Margiti kodust 1,5-tunnise autosõidu kaugusel) ja põhimõtteliselt tehnikata, abiks vaid üks kohalik metsamees, kes Margiti sõnul oli nagu hea metsasanitar. „Andres jalutas kinnistul tihti ringi, nägi probleemset või kohta, kus on mõistlik majandada, helistas mulle ja võtsin kohe peale metsateatised. Temata poleks ma metsa suutnud nii heas korras hoida,“ ütleb naine, kuna endal polnud tal kolme lapse ja õpetaja põhitöö kõrvalt aega nii kaugel pidevalt käia.
Eks selles loos pesi käsi kätt ning koostöö oli pikki aastaid kasulik mõlemale osapoolele. Andres sai metsast vajalikud küttepuud (mees tegeleb väikestviisi küttepuude müügiga) ja Margit metsa korda ning raha. Ise ütleb naine selle peale, et tegelikult oleks igale metsaomanikule vaja ühte Andrest.
/nginx/o/2022/10/26/14922892t1hb1ef.png)
Sama meelt on ka AS Timber metsaspetsialist Marcel Lahe, kes selle metsa müügiga tegelema asus. „Mina pole varem näinud nii hästi majandatud metsa, mille omanik on mitte-metsainimene,“ räägib Marcel. „Kui me ühel hommikul kõik kolmekesi Margiti metsas kokku saime, siis ma ei oodanud sellist vaatepilti. Esmalt muidugi sõitsime ja jalutasime kinnistul 4 tundi, et üldse mingit head ülevaadet saada, mis seal on. Kohe oli näha, et harvendusraied oli tehtud saemeestega. Nii raiuti kõige efektiivsemalt väheväärtuslik materjal metsast välja ja parem materjal, kask ning okaspuu, jäeti kasvama. Samuti oli tehtud viimase 10 aasta jooksul ca 30 hektarit valgustusraiet.“
Olgu öeldud, et tavapraktikas metsaspetsialistid ei käi kinnistutega või metsaga kohapeal tutvumas, kui just metsaomanik seda ei palu või kui tegemist pole väga suure müügiga, kus detaile, millele tähelepanu pöörata, rohkelt. Antud juhul oli tegemist väga suure kinnistuga ning Andres tundis Marcelit juba varasemast ajast. Nii suunaski Andres ka Margiti just tema jutule.
Marcel meenutab, et ühel päeval, kui Andres talle helistas, küsis ta nii muuseas, et „kuule, mul siin üks tuttav plaanib müüa väga suurt kinnistut ning erinevad vahendajad on pakkunud talle umbes 400 000 eurot. Mis hinnaga selline asi võiks Timber.ee keskkonnas lõppeda?“ Sel hetkel pakkuski metsaspetsialist välja, et saaks õige kõik koos selles metsas kokku, et mõtteid vahetada, sest tihtipeale on vahendajate taktika pakkuda metsaomanikule küll esialgu mõistlikuna näivat hinda, kuid seejärel hakata tehingu käigus erinevatele puudustele viidates sellest hinnast alla kauplema.
Selgus, et Margit on viimasel aastal saanud palju kõnesid, kus välja käidi pakkumine maksimaalselt 400 000€. Kui naine ütles, et alla poole miljoni ta seda ei müü, naerdi ta sõna otseses mõttes välja ja soovitati lolli otsida. Ta ei lasknud end sellest õnneks heidutada, sest müüki ei plaaninud ta ju seepärast, et toit hakkaks laualt lõppema või peavarju poleks. Margit jäi kindlaks oma seisukohale.
Selleks hetkeks, kui nad olid jõudnud kokkuleppele kohtuda Marceliga oli viimase sõnul Margiti müügimõte väga küps, kuid mureks tõesti hind. „Kuna ta teadis väga detailselt, mis tema metsas tehtud on, kui palju sellesse aega, raha ja hinge on panustatud, siis alla poole miljoni euro polnud ta nõus müüma. Eks see oli paras väljakutse ka minule, aga minu esmane pakkumine oli, et metsa hind on umbes 430 000€. Margit polnud päri. Leppisime seejärel kokku, et olgu, paneme siis kinnistu oksjonile hinnaga 499 000€.“
Tõehetk saabus ning pakkumiste avamine oli ärev. „Postkasti avades vaatas vastu 3 kirja. Siis hingasin juba natuke kergemalt. Vähemalt huvi oli tuntud, kuid alati ei tähenda see veel õnnestunud tehingut,“ räägib Marcel. Tuli välja, et kaks pakkumist oligi tehtud alla alghinna – üks 300 000€, teine üle 430 000€. „Õngitsemine alla alghinna on alati võimalik, kuid sellisel juhul otsustab omanik ise, kas müüb või mitte, kui kõrgemad pakkumised puuduvad,“ selgitab metsaspetsialist. Õnneks oli ühe kirja sisu siiski selline, mida omanik lootis näha - 503 776€.
„See, kes ostis, oli väga rahul. See on tulevikumets!“ võtab Margit loo lühidalt kokku ning tänab nii Timberi meeskonda kui kogu oma südamest Andrest. „Andres on üks aus mees ja selliseid inimesi kohtab tänapäeval harva!“
Lisaks mugavusele on metsa või metsamaa müümine oksjonil ka tulus, sest aus konkurents tagab kõrgeima hinna. Timber.ee metsaoksjonikeskkonnas on edukalt lõppenud üle kahe tuhande oksjoni, mille käigus on metsaomanikud saanud kogusummas ligi 90 miljonit eurot. Sealhulgas kinnistute oksjoneid on edukalt lõppenud tuhatkond ning võib julgelt öelda, et metsaomanikud on saanud oma metsamaa eest ausa hinna, mis pea enamikel juhtudel ületab kordades vahendajate poolt pakutavat.
Tutvu oma võimalustega metsa või metsamaad müüa Timber.ee kodulehel ning võta küsimuste või müügimõtete korral ühendust meie spetsialistidega.
Kui ka Sina soovid oma raieõigusele või metsakinnistule parimat hinda ja vastutust teostatavate raietööde eest, võta ühendust AS Timber metsaspetsialistidega! Meie konsultatsioon on sulle tasuta!
Helista meile 6665050 või kirjuta info@timber.ee
AS Timber
Narva mnt 36, Tallinn
/nginx/o/2020/06/05/13137206t1hcc9e.png)