Riigieelarve kontrolli erikomisjon käsitleb haiguslehtede hüvitamist

Elektrooniline haigusleht. Foto on illustreeriv. Foto: Marko Saarm

Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon peab täna avaliku istungi, kus keskendub haiguslehtede hüvitamisega seotud küsimustele.

Erikomisjoni esimees Tõnis Mölder (KE) sõnas, et kui mullu ja tänavu on haigushüvitist makstud alates haiguslehe teisest päevast, siis uuel aastal pole valitsusel kavas sellise korraga jätkata.

«Haiguslehtede varasema hüvitamise eesmärk oli, et inimesed ei läheks haigena tööle. Kui kehtivast korrast loobuda, läheb väga tõenäoliselt taas rohkem haigeid tööle, et sissetulekute vähenemisest hoiduda. Haigena tööle minek pole aga hea ei inimesele endile ega ka tema kolleegidele,» ütles Mölder.

Komisjon tahab saada selgust, miks on praeguse korraga jätkamisest loobutud, millist võitu loodetakse otsusest riigieelarvele ja kas seda võimalikku säästu peetakse kaalukamaks kui otsusega kaasnevat ohtu rahvatervisele.

Haiguslehtede hüvitamise kord muutus ajutiselt 2021. aastal, et vähendada inimeste haigena tööl käimise riski ja töötajate omavastutust ning seeläbi piirata Covid-19 haiguse levikut.

Kehtiva ajutise hüvitamise korra järgi on töötaja omavastutus esimene haiguspäev, tööandja maksab hüvitist teisest viienda päevani ning haigekassa alates kuuendast päevast.

Kui praegust haiguslehe hüvitamise korda ei pikendata, hakkab jaanuarist kehtima tavapärane kord. Sel juhul kolme esimese haiguspäeva eest hüvitist ei maksta, ent tööandja võib seda teha.

Neljandast kaheksanda päevani maksab haigushüvitist tööandja (70 protsenti töötaja kuue kuu keskmisest palgast) ja üheksandast päevast maksab haigushüvitist haigekassa.

Erikomisjoni istungile on kutsutud tervise- ja tööminister Peep Peterson, haigekassa juhatuse esimees Rain Laane, rahandusministeeriumi ja riigikontrolli esindajad.

Komisjoni avalik istung algab kell 9 ja seda saab jälgida veebiülekandes.