GRAAFIKUD ⟩ Soolise tasakaalu edendamine jäi koroona ajal Euroopa riikides tagaplaanile

Koroonaajal tarvitasid Eesti naised ülejäänud eurooplastest keskmiselt vähem meelemürke, mehed seevastu hoolitsesid sagedamini haigestunud eakamate pereliikmete eest. Foto: Artur Kuus

Eesti rühib vaikselt, aga kindlalt soolise võrdsuse poole, ja kuigi aeg-ajalt tuleb mõnes valdkonnas ette ka tagasilööke, pole need enamasti põhjustatud üldise keskkonna muutustest, vaid riigi väiksusest tingitud statistika vääratustest.

Hiljuti avaldatud 2022. aasta soolist võrdõiguslikkust ­mõõtva EIGE indeksi pingereas jäi Eesti Euroopa Liidu riikide ­hulgas 16. kohale. Kümne aastaga on kasvatatud oma skoori 7,6 ­punkti võrra, 61 punktini – suurem punktide arv näitab indeksis väiksemat soolõhet.

Haridusekspert Kristina Kallase (Eesti 200) hinnangul tammub Eesti põhjanaabritega võrreldes üsna samas kohas kui teisedki Ida-Euroopa riigid, kus elu ja poliitika on võitluslikumad ja domineerivad pigem meestele omased poliitilised võtted. «Seni on meil riigi ülesehitamisel prioriteediks seatud nn kõvasid alasid – teede ehitust ja ­ettevõtete loomist –, mis on viinud ka nn vanast Euroopast suurema palgalõheni. Viimastel kuudel on tõusnud ühiskonna ­põhiteemaks riigi julgeolek ja sõda, kus kahtlemata domineerivad samuti ­mehed,» ütles Kallas.