:format(webp)/nginx/o/2018/05/21/7856211t1h241b.jpg)
Eksiili sunnitud Valgevene opositsiooniliidrile Svjatlana Tsihhanovskajale antud õigus esineda eile riigikogu ees oli väga vajalik ja julge samm valgevenelaste toetuseks. Välispoliitika ekspertide sõnul ei tohi ukrainlaste kõrval unustada ka valgevenelasi, sest me peame kõik ühte võitlust agressorriik Venemaa surve vastu allutada naaberrahvaid oma tahtele.
Eile esines riigikogu täiskogu ees Valgevene demokraatliku opositsiooni juht Svjatlana Tsihhanovskaja, kelle sõnul aitab Ukraina toetamine ka Valgevenet – suurim sanktsioon Venemaa presidendile Vladimir Putinile oleks vaba Valgevene.
/nginx/o/2022/10/24/14919735t1h7144.jpg)
Välispoliitika eksperdi Toomas Alatalu sõnul saavad teistes riikides parlamendi ees esineda vaid riikide esinumbrid. «Kui me andsime Svjatlana Tsihhanovskajale õiguse siin esineda, siis me tegelikult tunnustamegi teda selle riigi peamise esindajana. Kuigi ta on riigi juht vaid eksiilis,» ütles Alatalu Postimehele.
Tema hinnangul on see julge poliitika, mis juhib samas tähelepanu sellele, et vastuvalitsustega mängimist on maailmas varemgi tehtud. Kuid Alatalu hoiatab ka, et see mäng võib olla riskantne. Ta toob näite Venezuelast, mille nüüdseks unustusehõlma vajunud opsostiooniliidrit tunnustas riigi juhina ka Eesti, ning 1990ndate aastate Valgevenest, kus endise presidendi Stanisłaŭ Šuškieviči vastuvalitsust me ka tunnustasime – kuid mis samuti hääbus aja jooksul.
«Nüüd tegime selle julge sammu ülitervas rahvusvahelises situatsioonis ja püüame paratamatult mõjutada sellega ka Venemaad ja Valgevenet,» tunnustas Alatalu riigikogu. Ta lisas, et ka Ukraina Raada on kuulutamas Valgevenet okupeeritud riigiks.
Alatalu sõnul on käimas survemäng, milles ka meie osaleme. «Meie eilne samm oli selles suhtes loogiline. Kuigi perspektiivis ei saa olla suurt kindlustunnet selles, mis Valgevene opositsioonist saab, siis tegi riigikogu väga õigesti – kui raud on tuline, tuleb seda taguda.»
Kui Ameerika Ühendriikides on kongresmenid hakanud Venemaa Ukrainas peetava sõja suhtes võbelema, siis Eesti peab igal juhul hoidma oma joont, toonitab Alatalu. «Keegi ei tea, mis saab edasi, kuid mida oleme alustanud, seda tuleb igal juhul jätkata,» sõnas ta. Svjatlana Tsihhanovskaja külaskäik ja esinemine on osa sellest teest.
/nginx/o/2022/08/30/14797363t1hce35.jpg)
Sama kinnitab ka julgeolekuekspert Ilmar Raag, kelle sõnul on Valgevene opositsiooni tegevus väikeste sammudega astumine. «Eesti pole siin muud kui üks tellis selles toetusseinas.» Raagi sõnul kuuluvadki sellised käigud meetodi juurde ning need on ülitähtsad.
Raag manitses, et suures Ukraina toetamise tuhinas ei tohi me unustada ka Valgevenet ja Venemaa dissidente. «Isegi kui nad ei ole nii efektiivsed, kui sooviksime,» lisas ta.
Valgevene opositsiooniliidri külaskäigust mingit suurt muutust või ootamatuid sündmusi välja lugema ei peaks, leiab Raag. «Pigem arvan, et väliselt näeb see välja nagu meie igapäevane tere ütlemine – kui me seda ei ütleks, oleks pahasti, kuid kui ütleme, tundub see igapäevane ja elementaarne,» selgitas Raag.
/nginx/o/2022/08/02/14735499t1h7735.jpg)
Pärast Svjatlana Tsihhanovskaja riigikogu ees esinemist ütles väliskomisjoni aseesimees Enn Eesmaa (KE), et talle meeldis, kuidas külaline rõhutas eestlaste ja valgevenlaste sõprust. Tsihhanovskaja oli toonitanud seda, et meil on isegi need sõnad sarnased: sõber ja sjaber.
Eesmaa hinnangul oli oluline ka see, et Tsihhanovskaja tõi esile eestlaste järjekindla toetuse valgevenelastele ning selle, et me oleme alati olnud üks esimesi nende kõrval. «See on väga hea tunne, et kaks rahvast saavad üksteise peale raskel ajal loota,» lisas teenekas poliitik.
:format(webp)/nginx/o/2017/12/07/7385949t1he641.jpg)