Läänemets: päästjad teevad ka väljakutset oodates tööd

Siseminister Lauri Läänemets (SDE). Foto: Taavi Sepp

Siseminister Lauri Läänemets veetis töönädala lõpus osa valvevahetusest Nõmme päästekomandos ja tõdes, et ka väljakutsete vahele jääval ajal ei istu päästjad niisama jõude, vaid tegelevad teiste oma valdkonna ülesannetega.

«Sisevaade komando argipäeva näitas, et ka rahulikumate päevade puhul on komando vahetus tihedalt tegevustega täidetud, alustades varustuse kontrollimisest ja hooldamisest lõpetades igapäevaste harjutuste, õppuste, kodukülastuste, koolilastele ohutustundide andmise ning muu olulisega,» kirjutas Läänemets suhtlusvõrgustikus. «Kindlasti ei tasu arvata, et meeskonnad oma valve ajal lihtsalt pikutavad ja väljasõitu ootavad. Pidevalt käib töö kas enese ettevalmistuse, täiendõppe, või kaaskodanike tuleohutusalase harimisega.»

Läänemets tõi näiteks, et ka tema vahetuse sisse mahtus kodukülastus, kus tuli ühel vanaproual suitsu- ja vingugaasiandur paigaldada. Ühtlasi tuletas siseminister meelde, et suitsuandur on hädavajalik ja kohustuslik kõigis kodudes ning vinguandur seal kus lahtise tule küttekolle. Päästjad rääkisid Läänemetsale ka juhtumitest, kus värvitu ja lõhnatu vingugaas on tapnud inimesi kõigest mõne minutiga.

«Olles teinud kaasa kõigest napi kolmandiku 24-tunnisest vahetusest, saan nüüd omast kogemusest kinnitada, et nõrkadele see töö kindlasti pole,» tõdes Läänemets. «Pärast kaitseülikonnas suitsusukeldumise simulatsiooni – ehk kuidas sisenetakse põlevasse majja, kus on kuum, piiratud nähtavus ning sageli ka mürgised gaasid – veendusin taas, et päästjatele järgmiseks aastaks eraldatud 36-protsendine palgatõus läks väga õigesse kohta.

Täiendavat kinnitust sellele andsid vestlused meeskonnaga ühisel õhtusöögil või komando traditsioonilisel õhtusel teejoomisel.»

Läänemets tunnistas, et päästjate töö on raske, riskantne ja nõuab pidevat ettevalmistust. Lisaks kaasnevad tööga ka oluliselt suuremad terviseriskid. Näiteks pole komandos saun luksus, vaid hädavajalik selleks, et suuremalt päästetöölt tulevatel meestel oleks võimalik mürgised aurud ja lõhnad kehalt maha higistada. Ning seegi on vaid füüsiline pool.

«Õhtusöögi- ja teelauas jagatud lood karmimatest juhtumitest oli raske kuulamine, imetlen nende meeste vaimset vastupidavust,» kirjutas Läänemets ja avaldas lootust et tavainimesed puutuksid päästjatega oma elus võimalikult vähe kokku – kui, siis ainult õppuste või koolituste eesmärgil.

«Aga kui häda on käes, siis tahate, et appi tõttaks väljaõppinud, vilunud ning heas vaimses ja füüsilises vormis profid. Seepärast peamegi ühiskonnana hoolitsema oma kaitsjate eest ja tagama neile piisava sissetuleku, et meie päästjad ei peaks toime tulemiseks käima komando kõrvalt veel teist või kolmandatki tööotsa tegemas. Seda enam, et lähiaastatel ootame just päästjatelt suuremat panust Eesti laiema elanikkonna kriisivalmiduse arendamisel, mis eeldab neilt veelgi rohkem töötunde koolitustele ja õppustele. Ikka selleks, et häda või kriisi korral oskaks me end ka ise kaitsta,» kirjutas Läänemets ja tänas päästeameti peadirektorit Kuno Tammearu ning Nõmme päästekomandot ägedas seltskonnas veedetud hariva päeva eest.

Tammearu kutsus Läänemetsa Nõmme päästekomando valvevahetusse selleks, et siseminister näeks võimalikult lähedalt, miks tuleb riigil päästepalk 1,2-kordse Eesti keskmiseni tõsta.