LUUBI ALL ⟩ Eesti piiriala vastu Venemaad jookseb elust tühjaks

Nopri talu peremees Tiit Niilo oma valduste taustal. Tagaplaanil paistavad päikesepaneelid. Foto: Kristjan Teedema

Kõigest kilomeeter on kaheksa-­aastasel Kerdil koduukse eest koolimajja, aga tema sõidab igal hommikul üle 20 kilomeetri kaugusele Vastseliinasse ja pärastlõunal tagasi. Sinna sõidab bussiga, koju toob isa autoga.

Asi on selles, et kodulähedane Misso kool, mis sai alles poolteist kümnendit tagasi uue, 180 õpilasele mõeldud hoone, mullusest enam ei tööta. Ometi sai seal veel nullindate lõpus isegi keskharidust.

Kõigest kilomeeter on Kerdi kuueaastasel vennal Timol kodunt ­lasteaeda, mis on jäänud tegutsema Misso kooli ruumesse ja kus ­peale tema käib veel kuus last. Aga pole teada, kui kauaks. Rõuge valla juhid pole varjanud, et tõenäoliselt tuleb lasteaed millalgi kinni panna, sest uuest sügisest kahaneks seal laste arv kolme või neljani. «Nii on võimatu seda pidada,» nendib Saskia Sadrak-Tammes, kes juhib veerandsaja kilomeetri kaugusel ­asuvat Haanja kooli ning kellele allub ka ­Misso lasteaed.