Karis: me ju ei vaidle, et Päts oli iseseisva Eesti üks loojatest

Konstantin Pätsi mälestusmärgi pidulik avamine. Foto: Tairo Lutter / Postimees

President Alar Karis rääkis täna Konstantin Pätsi monumendi avamisel, et Päts oli üks iseseisva Eesti riigi loojatest ning eestvedajatest, aidates mõtet Eesti riigist tegelikkuseks muuta. Presidendi sõnul ei tasu süüdlasi otsida. 

«Aadete eest tsaaririigi poolt surma mõistetud, pao- ja vangimaja-aastad üle elanud Konstantin Pätsi roll omariikluse loomisel sai teiste suurte kõrval kandvaks. Nimetan siin vaid mõne olulise ameti 1917. ja 1918. aastast: Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee esimees, Eesti Maavalitsuse esimees, Eesti Päästekomitee üks kolmest liikmest ja meie esimese valitsuse juht,» loetles president Karis, tsiteerides Konstantin Pätsi hilisemat meenutust: «Iseseisvuse väljakuulutamine oli kui vanne ja tõotus. Tema sundis paljusid selle eest ohvreid tooma, tema häbistas nõrku ja andis julgust kahtlejatele.»

Nii rõhutas Karis Pätsi keskset rolli paljude Eesti saatuseaastate kujundamises 20. sajandi algusest kuni teise ilmasõjani. «Paraku, sealhulgas ka 1934. aasta riigipööre ja oma riigi surumine vaikivasse ajastusse ning petlik lootus, et autoritaarne kord on parim ravim kõigi ühiskondlike hädade vastu. Nii nagu toona arvati mitmes Euroopa riigis,» ütles riigipea. «Ning muidugi päris sünkmustad aastad, 1939 ja 1940 – Eesti okupeerimine ja annekteerimine, kui ta presidendina okupantide üha kasvava surve all järjest taganes.»

Samas nimetas Karis Eesti riigi tookordsete juhtide seast süüdlaste otsimist ummikteeks: «Sest süüdlaste nimed on hästi teada, need on Hitler ja Stalin, kaks 20. sajandi totalitaarse kurjuse kehastust. Just Natsi-Saksamaa ja kommunistlik Nõukogude Venemaa otsustasid jagada Euroopa ning pole Eesti süü, et meie riik oli üks neist paljudest, kes sattus vägivalla kivipurustusmasinasse.»

Konstantin Pätsi elus oli palju ülevat ja palju traagilist, lepitamatuid vastuolusid, sõnas president Karis. «Kõik tema otsused ja valikud, olgu need siis omavahel ka pöördpildis eelnevatega, on mõjutanud vahetult Eesti järgnevaid otsuseid ja valikuid väga pikka aega. Kuni tänase päevani,» tõdes riigipea. «Selle kinnituseks on Eesti iseseisvuse taastamise järgne vankumatu veendumus hoida vaba mõtet ja vaba sõna, hoida demokraatiat, hoida parlamentaarset riigikorda ning teha igapäevaselt ja väsimatult tööd selle nimel, et meil oleks liitlased demokraatlikus maailmas, et me ei oleks enam üksi ja et meid ei jäetaks enam üksi.»