Keskkonnaamet: põlevkiviõliga kütmine võib põhjustada ebameeldivat lõhna

Põlevkiviõli kütteväärtus on suurem kui maagaasil. Foto: Mihkel Maripuu

Keskkonnaamet on lubanud osadel ettevõtetel kasutada põlevkiviõli reserv- või põhikütusena ja lisaks kahel ettevõttel ajutiselt mitte järgida õhusaasteainete piirnormi. See on tingitud kriitilisest olukorrast maagaasiturul ning tehtud eesmärgiga, et sel kütteperioodil ei jääks inimeste toad külmaks ega tootmised seisma. Kahjuks kaasnevad põlevkiviõli kasutamisega lokaalsed õhukvaliteedi probleemid, mis on inimestele tajutavad ebameeldiva lõhnana.

Sel aastal on Keskkonnaametile laekunud ettevõtete poolt 30 taotlust, millega ettevõtted soovivad muuta olemasoleval keskkonnaloal alternatiivkütusena olevat põlevkiviõli põhikütuseks. Enamus taotlustest laekus Harjumaa, Lääne- ja Ida- Virumaa piirkonna ettevõtetelt.

Keskkonnaameti peadirektori asetäitja keskkonnakasutuse valdkonnas Erik Kosenkraniuse sõnul lähtub Keskkonnaamet põhimõttest, et soojatootmise käigus ei tekiks ohtu inimeste tervisele ja keskkonnale. «Meie eesmärk on vältida või vähendada saasteaine ebasoodsat mõju inimese tervisele ja keskkonnale. Keskkonnaameti spetsialistid hindavad, kuidas võib soojatootmine mõjuda piirkonna saastetasemele ning kas see jääb piirnormidesse. Amet ei anna luba tegevusele, mis ohustab inimese tervist ja keskkonda,» ütles Erik Kosenkranius.

Põlevkiviõli põletamisel ja laadimisel võib levida piirkonnas spetsiifiline lõhn, mis ei ole iseenesest inimeste tervisele ohtlik, kuid võib olla häiriv ja tekitada ebamugavusi. Eestis on sätestatud lõhnale piirnorm. Ettevõte võib elanikkonnale tekitada ebameeldivat lõhnahäiringut umbes 1314 tundi aastas. Kui lõhna esineb sagedamini, siis on ettevõttel kohustus võtta tarvidusele meetmed lõhna esinemise vähendamiseks.

Keskkonnaamet koos ettevõtetega otsib parimaid viise lõhnaprobleemi vähendamiseks. «Suhtleme ettevõtetega ja jagame neile soovitusi, kuidas vähendada ebameeldivat lõhna. Näiteks põlevkiviõli laadimisel tekkiva lõhna vähendamiseks võib planeerida põlevkiviõli laadimist ajale, mil piirkonnas viibib võimalikult vähe inimesi,» selgitas Keskkonnaameti peadirektori asetäitja. «Oluline on teadvustada, et see tegevus ei ole inimeste tervisele ohtlik, kuid põhjustab lõhnahäiringut,» lisas Erik Kosenkranius.

Heite piirväärtustele kehtivad erandid on ajutised ja antud vaid üheks kütteperioodiks. Keskkonnaameti väljastatud load, mis lubavad kasutada põlevkiviõli reserv- või põhikütusena on küll tähtajatud, kuid tulevikus hakkavad kehtima enamikele põletusseadmetele ranged heite piirväärtused, mille täitmiseks tuleb ettevõtetel muuta kasutatavat kütust või oma tehnoloogiat keskkonnasõbralikumaks.