Droonid panevad Eesti õhukaitse uute väljakutsete ette

Päästjad esmaspäeval, 17. oktoobril Kiievis droonitabamuse saanud elumaja juures. Foto: Stringer/Scanpix

Viimastel nädalatel Ukraina linnu ja tsiviilisikuid tabanud droonirünnakud sunnivad Eestit kaaluma, kas senistest õhutõrjevõime arendustest piisab niisuguse ohu vastu ja kas Eesti oleks hüpoteetilise sõja korral valmis selliseid rünnakuid tõrjuma. Kuigi esmane võimekus on olemas, tunnistavad kaitsevägi ja kaitseministeerium, et see võime vajab arendamist.

Vene okupandid kasutavad Ukraina linnade ja tsiviiltaristu ründamiseks Iraanis valmisatud droone Shahed-136, mis lendavad GPS-koordinaatide järgi pika vahemaa taha. Kuigi ukrainlased suudavad ligi poole kiirusega 160–180 km/h lendavatest, «mopeedideks» kutsutavatest troonidest alla tulistada, jõuavad need siiski taristule ja tsiviilelanikele palju kahju tekitada.

Kaitseväe õhutõrjeinspektor kolonelleitnant Tanel Lelov ütles, et Eesti kaitseväel on võimekus Ukrainas viimastel nädalatel rünnakuteks kasutatud droonide ja nende analoogide tõrjeks olemas. Ta möönis, et praegu ei suudeta tagada droonitõrjet kogu Eesti territooriumil, kuid võimearendus selles valdkonnas käib.