INTERVJUU ⟩ René Värk: sõjas võib juhtuda, et vangide võtmist ei saa endale lubada

Vabastatud sõjavangid, ukrainlased, sammumas 17. oktoobril sõjavangide identifitseerimata vahetuskohas omade juurde. Foto: Reuters/ScanPix

Ukrainlased on koostanud Vene sõjaväelastele, kes ei soovi sõdida, enda vangi andmiseks juhised koondnimetusega «Tahan elada» («Хочу жить»), mille järgi tuleb kõigepealt eemaldada relvalt magasin, seejärel riputada relv toruga maa poole oma vasakule õlale, tõsta käed ükskõik millise valge riidetükiga üles ja hüüda kõva häälega «Annan alla!»

«Loomulikult pead olema vangi andes ettevaatlik, et sa ei oleks provokatiivne, sest kõigil on närvid püsti,» ütleb Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse kaasprofessor René Värk, kes on tegutsenud ka Eesti kaitseväe õigusnõunikuna. «Kui hakkad kätega kiiresti vehkima või taskutest asju otsima, võidakse seda näha agressiivse tegevusena.»

Alles hiljuti levis veebis video, kus venelaste sõjamasin, millele on kinnitatud valge kalts, sõidab Ukraina positsioonide poole ja jääb seal ees seisma, misjärel ronivad masinatest välja Vene sõjaväelased. Ukraina võitlejad käsivad neil kõhuli maha heita ning teevad nad relvituks. Vangi võetuilt ei tohi ära võtta isiklikke kaitsevahendeid, nagu kiiver ja killuvest.