Müstiline krüpto: nelja Eesti meest kahtlustatakse 8 miljoni euro väljapetmises

Käerauad. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Keskkriminaalpolitsei pidas oktoobri alguses kinni neli meest, keda kahtlustatakse investeerimiskelmuses. Kahtlustuse kohaselt esitasid mehed valeandmeid, et müüa enda loodud dagcoin'i krüptovaluutat, ning teenisid seeläbi ligi 8 miljonit eurot.

2018. aasta kevadel lõid neli Eesti meest võimaluse soetada virtuaalvääringut dagcoin. Dagcoin'i reklaamiti muu hulgas võrkturunduse teel ning müüdi selleks loodud kauplemisplatvormidel.

Kahtlustatavad jätsid mulje, et dagcoin on virtuaalvääring, mille arendus- ja müügiprotsessis osalevad sõltumatud ja usaldusväärsed isikud, kuid kahtlustuse kohaselt juhtisid dagcoin'iga seotud äriühinguid varjatult kaks selle loojat. 

Geeniuse portaalile teadaolevalt on kaheks kahtlustatavaks 44-aastane Nils Grossberg ja 33-aastane Kristjan Ress, kellele kuuluvad dagcoin'iga seotud ettevõtted ja kes on skeemiga algusest peale seotud.

Kahtlusalused võeti vahi alla

Ringkonnaprokurör Kristiina Laas selgitas, et kahtlustuse kohaselt esitasid mehed virtuaalvääringu müümiseks valeandmeid. Tema sõnul sõltus dagcoin'i hind selle kasutajate hulgast – mida rohkem on neid, kes dagcoin'i maksevahendina aktsepteerivad, seda kõrgem hind.

«Kriminaalmenetluses seni kogutud andmetele tuginedes on alust arvata, et kahtlustatavad on investeeringu saamise eesmärgil dagcoin'i hinda ja selle kasutajate hulka kunstlikult kasvatanud, luues üldsusele arusaama kui toimivast ja pidevalt väärtust kasvatavast virtuaalvääringust, mida on võimalik kasutada maksevahendina või teenida tulu selle hoiustamisest,» lisas Laas.

Esialgsetel andmetel on sellise tegevusega investoritele tekitatud ligi 8 miljonit eurot kahju. Enamik kannatanuid on välisriikidest.

Selleks, et kahtlustatavad ei jätkaks kuritegude toimepanemist ega hoiduks kriminaalmenetlusest kõrvale, taotles prokuratuur Tartu maakohtult kahe kahtlustatava vahi alla võtmist. «Kohus leidis, et kuriteokahtlus on põhjendatud ning kuivõrd kahtlustatavad võivad vabaduses viibides jätkata kuritegude toimepanemist, rahuldas kohus prokuratuuri taotluse ja võttis mehed kuni kaheks kuuks vahi alla,» lisas Laas.

Kasutasid ära Eesti e-riigi mainet

Keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo juhi Leho Lauri sõnul kasutasid dagcoin'i loojad ära olukorda, kus virtuaalvääringute valdkond oli Eestis praktiliselt reguleerimata. «Dagcoin'i müüdi virtuaalvääringu tegevusloaga ettevõtete alt ning tegevusloa olemasolu reklaamiti teadlikult oma usaldusväärsuse tõstmiseks,» ütles Laur.

«Tegemist oli ohtliku olukorraga, sest investoritele andis tegevusluba kindlustunde ning julguse oma raha dagcoin'i paigutada, kuid tegelikult oli Eestis väga lihtsa vaevaga võimalik tegevusluba saada, ning meie e-riigi mainet kasutati ära,» nentis Laur ja lisas, et kuigi nüüdseks on seadusi karmistatud, vajab virtuaalvääringu valdkond siiski pidevat järelevalvet.

Ettevõtte Eestis antud tegevusluba virtuaalvääringu teenuse pakkumiseks kehtis 16. juunist 2020 kuni selle aasta 15. juunini.

Lauri sõnul on kelmusi keeruline ära tunda, sest ulatuslikeks petuskeemideks panustavad kurjategijad tohutult ressurssi. «Tihti loovad kurjategijad veebilehti, mis näevad ehtsad välja, jäljendavad päris ettevõtete tehnikaid kliendisuhtluses ning näiteks maksavad investoritele välja kasumit,» selgitas ta ja lisas, et neid võtteid kasutatakse oma usaldusväärsuse tõstmiseks.

«Investeerides tuleb olla äärmiselt ettevaatlik ja arvestada, et risk kaasneb absoluutselt iga investeeringuga. Lubadus suurest kasumist ning nullilähedasest riskist on esimene ohumärk,» lisas majanduskuritegude büroo juht.

Menetlust viib läbi Lõuna ringkonnaprokuratuuri juhtimisel keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo.