Riigikohus tühistas Laagna tee traagilises võidukihutamises osalenu õigeksmõistmise

20. juunil 2020 juhtunud õnnetuses hukkus kolm ja sai vigastada üks inimene. Foto: Mihkel Maripuu

Riigikohus tühistas traagilise avariiga lõppenud võidukihutamises osalenud autojuhi Vjatšeslav Kalašnikovi õigeksmõistmise, sest ta ei pannud küll toime kuritegu, kuid võib ikkagi vastutada väärteo eest.

Kohtud tegid kriminaalasja lahendades kindlaks, et Isa Khalilov ja Vjatšeslav Kalašnikov sõitsid 2020. aasta 20. juuni õhtul Tallinnas autodega võidu, kihutades kohati ligi 200 kilomeetrit tunnis kesklinnast Lasnamäe suunas. Enamasti eespool liikunud Kalašnikov andis talle järgnenud Khalilovile sõidustiili ja kiirusega eeskuju.

Laagna teel Mustakivi silla lähedal sõitis Khalilov autoga tagant otsa temast eespool oluliselt aeglasemalt liikunud sõidukile ja vallandas niimoodi kokkupõrgete ahela, milles hukkus kolm ja sai raskelt vigastada veel üks inimene.

Harju maakohus tunnistas Khalilovi süüdi liikluskuriteos ja karistas teda kümneaastase vangistusega. Otseselt avariis mitte osalenud Kalašnikov mõisteti aga süüdi ettevaatamatusest surma ja raskete vigastuste põhjustamises ning teda karistati kolmeaastase vangistusega.

Tallinna ringkonnakohus jättis Khalilovi osas maakohtu otsuse muutmata, ent mõistis Kalašnikovi õigeks. Riigikohus ei võtnud Khalilovi kaitsja kaebust arutusele, kuid vaagis prokuröri kaebust Kalašnikovi õigeksmõistmise peale.

Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustus ringkonnakohtuga, et Kalašnikov küll rikkus liiklusnõudeid ja andis sellega Khalilovile äärmiselt taunimisväärset eeskuju, kuid õiguslikult vastutab avarii tagajärgede eest ikkagi need vahetult oma juhtimisvõtetega põhjustanud Khalilov. Praegusel juhul tuvastatud asjaolude põhjal ei saa Kalašnikovile süüdistuses ette heidetud liiklusõnnetuse tagajärgi omistada ja teda kuriteos süüdi tunnistada.

Samas juhtis riigikohus tähelepanu sellele, et lubatud sõidukiirust ületades ja teel õnnetuskoha poole ka teisi liiklusnõudeid eirates võis Kalašnikov panna toime väärteo. Kohus ei saa siiski ise süüdistatavat kriminaalmenetluse tulemusena väärteos süüdi tunnistada, vaid selles küsimuses peab esmalt seisukoha võtma kohtuväline menetleja ehk politsei.