Riigipea tänas suurõppusel Siil osalenud reserviste: Eestis on kaljukindel kaitsetahe

Foto: Raigo Pajula, Vabariigi Presidendi Kantselei

President Alar Karis tänas tänavu kevadel suurõppusest Siil osavõtnud reservväelasi ja õppust toetanud ettevõtjaid ja ütles, et Eesti peab riigi ja ühiskonnana alati olema valmis ühel või teisel viisil oma iseseisvuse eest välja astuma.

«Laiapindne riigikaitse ei toimiks ilma reservväelaste, nende lähikondsete ja ühiskonna toetuse ja usuta, et Eestit on mõtet kaitsta, et Eestit saab kaitsta, ja et igaüks tahab ise sellesse panustada,» ütles riigipea ning tänas reservväelasi ja ettevõtjaid, et nad kannavad endas seda usku.

President Karise sõnul on Venemaa sõda Ukrainas andnud palju kasulikke õppetunde. «Olulisim õppetund on see, kui otsustav tegur on kaitsetahe. Usk sellesse, et vaenlasele on võimalik säru teha ka siis, kui ta näib suurem ja võimekam,» ütles riigipea. „Reservväelased näitavad nii mulle kui ka ühiskonnale laiemalt, et Eestis on seesama kaljukindel kaitsetahe olemas.»

«Tahes tahtmata paneb ajateenistus ning sellele järgnev reservteenistus Eesti noortele kohustuse, mida paljudel Euroopa noortel pole. Aga ka tööandjatele, kes mõneks päevaks või nädalaks kaotavad tööjõudu, kelle panust on vaja õppuste läbiviimiseks,» ütles president Karis. «Samuti maaomanikele, kelle läheduses on müra tekitav lennubaas või harjutusväli. Rääkimata peredest, kes lähedase õppusel viibides oma igapäevaelu peavad ümber korraldama.»

Riigipea tõi oma tänusõnavõtus välja, et sageli nõuab elu meilt erinevate oluliste ülesannete täitmist samaaegselt. «Ka reservväelastel on tsiviilelus oma tööd ja tegemised, ent nad on samal ajal osa Eesti julgeoleku alussambast, milleks on meie reservvägi. Olen kindel, et alati ei ole lihtne jätta muud asjad katki ja minna reservõppekogunemisele,» ütles president Karis.

«Peame oma julgeoleku heaks tööd tegema iga päev, sest see ei tule iseenesest,» ütles riigipea. «Enamike ühiskonnaliikmete panus ei olegi sõjaline, aga paratamatus on ka see, et väikese ühiskonnana tuleb meil ka sõjalisse kaitsesse panustada otsesemalt, kui see on vajalik meist suuremates riikides või seal, kus sõjaline oht ei pruugi tekkida nii ootamatult kui siin.»