Veealuseid torusid valvatakse samal põhimõttel nagu piiri

Briti sõjalaev HMS Portland saatmas tänavu juulis Põhjamerel Venemaa mitmeotstarbelist tuumaallveelaeva Severodvinsk. Foto: Pophot Jay Allen/mod Cc/ Swns

Nord Streami gaasitorude plahvatused Taani väinades tekitavad tänini küsimusi ja Postimehega suhelnud ekspertide seas lahkarvamusi.

Endise mereväe ülema kontradmiral reservis Igor Schvede sõnul tekitanuks lekked põhjustanud lõhkekehade juba ehitusfaasis torudesse panek liiga suuri riske. Seega asetati lõhkelaeng torudesse tõenäoliselt küllalt hiljuti – mitte tingimata paar päeva, vaid võibolla paar nädalat enne plahvatusi.

Risk juba torude rajamise käigus lõhkelaengu torusse paigaldamises seisneb eelkõige lõhkelaengu talletamises. Riske kätkeb ka lõhkeaine panek, aga see on riskantne igal ajal – nii ehitusperioodil kui ka vahetult enne plahvatusi.

«Aga küsimus on nende [lõhkelaengute] hoidmises,» rõhutas Schvede. «Kui sa meremiinid vette paned, siis veealune keskkond on vaenulik. Tuleb arvestada sellega, et neid peab teatud aja tagant hooldama. Pole päris nii lihtne, et selleks, et need vee all efektiivselt säiliks, peavad need väga korralikult tehtud olema. Teine asi on, et sul võib olla vaja midagi muud selle toruga teha ja keegi avastab selle [lõhkekeha].»