Reservõppekogunemistele kutsutakse järgmisel aastal rekordarv reservväelasi

Reservõppekogunemise lõpuharjutus Ämari lennubaasis. Foto: Kaitseväe peastaap/n-srs Juhan Soone.

Järgmisel aastal kutsutakse järgmisel aastal reservõppekogunemistele ligi 26 000 reservväelast.

Kaitseminister Hanno Pevkur allkirjastas sel nädalal vastava määruse. Õppekogunemiste eesmärgiks on kontrollida ja hoida üksuste valmisolekut, väljaõppe taset ning täiendada varem omandatud teadmisi ja oskusi.

«Reservõppekogunemised on küpsuseksamiks nii reservväelastele kui tegevväelastele, sest peavad näitama, et meie reservarmeel põhinev kaitsemudel ka tegelikult toimib, meil on reservväelastele olemas varustus, relvastus ja instruktorid, kes suudavad sellises mahus õppekogunemisi läbi viia,» ütles Pevkur.

25 700 reservväelase seas on need, kes osalevad 2023. aastal kaitseväe õppekogunemistel mitmel korral, kuid erinevatel väljaõppeperioodidel, näiteks toimub maakaitse üksuste väljaõpe tsüklitena. Üldjuhul toimub reservteenistusse kutsumine kolmes etapis. Kõigepealt kutsutakse õppekogunemistele ohvitserid, seejärel allohvitserid ja viimasena üksuste lõplikuks komplekteerimiseks vajalikud sõdurid. Õppekogunemisel osalemise kutse saadetakse vähemalt 120 päeva enne selle toimumist.

Muuhulgas antakse 2023. aastal toimuvatel õppekogunemistel reservväelastele kasutuselevõetud uute relva-ja juhtimissüsteemide väljaõpet. 2023. aastal täiendavalt maakaitse üksustesse nimetatud reservväelastele korraldatakse õppekogunemiste raames ka juhtide väljaõpet ja koostegevusharjutusi.