Mitte üksnes loomadele

Värviilu jätkub Veskimetsa ka siis, kui suvisest õitemerest on jäänud vaid mälestus. Foto: Tairo Lutter

Ühest küljest on pisut kurb, kui loomaaias jääb haljastus loomadest rohkem silma, teisalt on aga muidugi hea meel, kui su tööd märgatakse, möönab loomaaia peaaednik Hannes Maripuu. Just armastus loomade vastu, õigemini otsus oma marmosetid loomaaia hoolde anda, sest «korteris on kolme ahvi ikka päris raske pidada», viis selleni, et loomaaia legendaarne direktor Mati Kaal Räpinas aednikuks õppinud noormehe enda juurde kutsus. «See oli mu esimene käik loomaaeda,» mäletab nüüdseks juba 23 aastat loomaaias töötanud Maripuu. «Kaal küsis mu muljete kohta ja ma vastasin talle ausalt. Seepeale keerutas Kaal pisut sõrmi ja ütles, et hea küll, tule siis ja tee see koht selliseks, nagu sulle meeldib.»

80 hektari suurusel territooriumil terviku loomine oli keeruline ja esmalt tuli töötajad ühtmoodi mõtlema saada. Hannese töömesilasteks sai viis aednikuprouat ja kaksteist kojameest, kellest tuli samuti aednikud koolitada, sest aiatöö on füüsiliselt väga raske. «Esimene töösuvi oli päris naljakas, sest kõik kojamehed kadusid kohe hommikul kuhugi ära. Siis tuli neid mööda metsaalust taga ajada ja veenda, et nende panus on oluline ja sellega saab ilu luua.»