Tundetarkust õpitakse kogu elu

Tundetark inimene teab, millal ja kuidas oma rõõmu, viha või kurbust väljendada. Pildil laulja Victor Crone. Foto: Madis Sinivee

Mõni aasta tagasi oli mu tuju enne Paide arvamusfestivali väga sant. «Käid arutelul ära ja siis nutad kas või padja märjaks.» Nii soovitas mulle üks väga hea sõber ja ühtlasi kogenud kolleeg. Julm soovitus? Inimene pole ju robot, et tema tundeid saab sisse ja välja lülitada. Tegelikult oli see soovitus antud väga lihtsa loomuliku eeldusega – et inimene suudab oma tundeid juhtida, nende väljendamist ja kogemistki vajadusel edasi lükata.

Emotsioonide juhtimine on üks osa emotsionaalsest intelligentsusest (eesti keeles on kasutatud ka väljendeid tundetarkus ja tundetaip) – omadusest, millest rääkimine sai tohutult populaarseks pärast seda, kui 1995. aastal avaldas teadusajakirjanik Da­niel Goleman samanimelise bestselleriks saanud raamatu. Tegelikult olid psühholoogiateadlased emotsionaalsest intelligentsusest rääkinud ka varem. Sõna toodi kasutusele juba sajandi keskpaiku, 1990. aastal ilmunud teadusartiklis sõnastasid teadlased John Mayer ja Peter Salovey emotsionaalse intelligentsuse aga nii: see on oskuste kogum, mis aitab kaasa emotsioonide väljendamisele ja mõistmisele endal ja teistel; tõhusale emotsioonide juhtimisele endal ja teistel; emotsioonide kasutamisele, et end elus motiveerida, tegevusi planeerida ja seatud sihte saavutada.