ANALÜÜS ⟩ LNG-skandaali varjus lahendati ära mõõtmatult suurem energiarisk

Esmaspäeval Eestis viibinud Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen väisas koos peaminister Kaja Kallasega Narvat ja heitis pilgu oma esiisa rajatud Kreenholmi vabriku hoonetele Narva jõel. Foto: Tairo Lutter

Neljapäeval, kui valitsus arutas LNG-terminali saagat ja kõigi pilgud olid pööratud sinna – kes on süüdi, mis nüüd saab, kas gaas lõpeb talvel otsa –, otsustas valitsus vaikselt ära kümme korda suurema riskiga energeetikaküsimuse: Narva veehoidla ja Eesti Energia jahutusvee saatuse.

See teema on tiksunud alates märtsist salaja, sest arutelu on kaetud riigisaladuse templiga. Avalikult kõlab üksnes süüdistusi, miks midagi varem pole tehtud ja kas Eesti Energia on eiranud valitsuse käske või kas valitsus üldse andis mingeid käske. Ka viimasel neljapäeval luges kaitsepolitsei ministritele sõnad peale, mida üldse Narva veehoidla teemal öelda tohib ja mida mitte. Nii peaminister Kaja Kallas (RE) kui ka majandusminister Riina Sikkut (SDE) tunnistavad seda – sõnad loeti peale – ja seepärast räägivad nad sel teemal väga ettevaatlikult.

Mõned asjad on siiski teada. Näiteks see, et neljapäeval otsustas valitsus teatud maatükid ja objektid Narva jõe ja Narva veehoidla ümbruses tunnistada riigikaitse all olevaks. Tegemist ei ole lihtsalt sõnakõlksuga, vaid see avab teatud kindlad juriidilised võimalused. Kui küsimuse all on julgeolek, ei pea Eesti Energia seal tegutsemiseks enam tellima keskkonnamõju hindamist, ei pea korraldama avalikke hankeid, küll aga saab palju asju ära teha kiiresti ja salaja.