1. jalaväebrigaadi liitlaste lahingugrupi integratsiooniõppus Bold Hussar lõpetab lahinguvalmiduse õppuste seeria Okas. Kokku on erinevatel etappidel õppusest osa võtnud üle 7000 kaitseväelase, reservväelase ja kaitseliitlase Eestist, Suurbritanniast, Taanist, Prantsusmaalt, Belgiast ja Saksamaalt.
FOTOD ⟩ Peastaap: õppuste seeria Okas tõstis kaitseväe lahinguvalmidust
«Kõik meie tegevused, mida me tahtsime harjutada, on läbi harjutatud ja brigaad on oluliselt paremini valmistatud oma lahingülesanne täitmiseks,» ütles 1. jalaväebrigaadi ülem kolonel Andrus Merilo, lisades, et täna lõppev õppus Bold Hussar aitas kinnistada varasemaid kogemusi ja leida parandamist vajavaid kitsaskohti.
«Ma usun, et õppusel osalejad võtavad kaasa enesekindluse, et nad on võimelised keerulises olukorras ülesandeid lahendama väga mitmekülgses lahingutegevuses ja väga väljakutsuvates situatsioonides,» lisas kolonel Merilo.
Õppusest Bold Hussar võttis osa pea 2000 kaitseväelast liitlaste lahingugrupist, Scoutspataljonist, 1. jalaväebrigaadi staabist ja brigaadi allüksustest, Vahipataljonist, kaitseväe akadeemiast ja õhuväest. Õhutoetust pakuti Eesti õhuväe kopteritega Robinson ja õppereaktiividega L-39, Saksamaa ja Suurbritannia hävituslennukitega Eurofighter ning Belgia hävituslennukitega F-16.
Õppuse Bold Hussar eesmärgiks oli integreerida liitlaste lahingugrupp 1. jalaväebrigaadi koosseisu ja õpetada liitlasüksustele tegutsemist Eesti maastikul ründavates ja kaitsvates operatsioonides brigaadiülema juhtimisel.
Liitlaste lahingugrupi ülema kolonelleitnant William Hodgkinsoni sõnul andis õppus väga hea võimaluse saamaks aru, kuidas täita erinevaid ülesandeid arvestades Eesti maastiku ja keskkonda ning kuidas parimal moel integreerida lahingugrupi võimekusi olemasolevasse struktuuri.
«Lahingugrupis oleme põiminud Prantsusmaa, Taani ning Eesti kaitseväelaste taktikat, tehnilisi võimekusi ja protseduure enda – Ühendkuningriigi – omadega, et töötada ühtse meeskonnana ühise eesmärgi ja tulemuse nimel, milleks on võimaliku agressiooni tõrjumine,» lisas kolonelleitnant Hodgkinson.
Lahinguvalmiduse õppus Okas algas 22. septembril lisaõppekogunemisega, mis kestis 28. septembrini põhiliselt Kirde-Eestis, ning jätkus maakaitseringkondadele suunatud staabiõppusega Decisive Lancer ja liitlaste lahingugrupi integratsiooniõppusega Bold Hussar.
Õppuse Okas 2022 sidus NATO kaitse- ja heidutushoiakuga Eestis kokku kaitseväe, Kaitseliidu ning liitlaste õppused reservväelaste väljaõppega üle kogu Eesti. NATO, sealhulgas Eesti sõdurite tegevus oli nähtav nii õhus, merel kui maal, sealhulgas linnaruumis. Harjutati kogu riiki katvat maakaitset, liitlasüksuste integreerimist ja riigiasutuste koostööd kriisiolukorras. Õppus Okas lõpeb reedel.