Martin Herem Okasele saabunutest: tulemus oli rahuldav

05.07.2022 Tallinn Kaitseväe juhtaja kindralleitnant Martin Herem ja Kaitseliidu ülem brigaadikindral Riho Ühtegi andsid pressikonverentsil ülevaate sõjaaja struktuuri suurendamise teemal. Foto: Sander Ilvest, Postimees Foto: Sander Ilvest

Tänavusele reservõppekogunemisele Okas 2022 tuli kohale 66 protsenti kutsututest, mida võib kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Heremi sõnul pidada rahuldavaks ja loomulikult oodasid kaitsejõud suuremat osalust.

«Samas kujuneb vabastatute osakaal tõenäoliselt üle 20 protsenti - neid ei saa nimetada kõrvalehoidjateks. Mõned põhjendused on alles täpsustamisel, seepärast saab selle näitaja hiljem. Põhjused olid tervis, perekond, töö ja õpingud ning viibimine välismaal. Kutset ei saanud kätte üle 10 protsenti. Sellega tuleb tööd teha, sest põhimõtteliselt ei ole see vastuvõetav,» rääkis Herem.

Tema sõnul peab ajateenistuse lõppedes iga reservväelane teadma, mis on tema üksuse nimi ehk number. «Samuti teavitatakse reservväelast ametikoha ehk üksuse muutmisest. Kui seda üksuse nimetust meedias päeva jooksul mitu korda maha öeldakse ning lisaks veel SMS ja e-mail saadetakse, siis peaks nende inimeste arv väga väike olema. Võimalik, et need inimesed lihtsalt kavatsevad selle vabanduseks tuua. Igal juhul peame selle küsimusega paremat tööd tegema,» ütles Herem.

Õppusel osalenute hulgas viis kaitsevägi läbi küsitluse, ja need tulemused on Heremi hinnangul head. Küsimusele, kas võõrriigi relvastatud kallaletungi korral oleks võimalik Eestit kaitsta, vastas kindla «jah» 28 protsenti ja 55 protsenti arvas et see on tõenäoliselt võimalik. «Ehk 83 protsenti vastas «jah». See on parem tulemus kui Okas 2021 ajal,» ütles Herem.

Küsimusele, et kui Eestile tungitaks kallale, kas vastaja on valmis reservväelasena oma võimete ja oskuste kohaselt osalema kaitsetegevuses relvastatud vastupanu osutades, vastas 50 protsenti «kindlasti jah» ja 38 protsenti «tõenäoliselt küll». «Varasemad tulemused on enam vähem samad, kuid nüüd on suurenenud «jah kindlasti» vastanute grupp,» kommenteeris Herem.

Küsimusele, kuidas vastaja suhtub lisaõppekogunemisele tulekusse, vastas 20 protsenti, et tuli hea meelega ning 52 protsenti, et on valmis oma kohustust kohustust täitma ehk on positiivselt meelestatuid. Võimaluse korral oleks tulemata jätnud 22 protsenti ja täiesti vastumeelselt tuli neli protsenti.

Küsimusele, kas vastaja on valmis osa võtma järgmisest õppekogunemisest, vastas 23 protsenti «jah kindlasti» ning 45 protsenti «tõenäoliselt küll». Ka see on veidi parem tulemus kui mulluse Okase ajal.

Kõige kehvem oli osalejate hinnang õppuste ajakasutusse – 48 protsenti hindas seda heaks või pigem heaks. Samuti oli madal hinnang õppekogunemise osavõtu eest makstavale toetusele – 26 protsenti hindas seda heaks või pigem heaks.

Kõige kõrgemalt hinnati aga ülemate suhtumist reservväelastesse – 91 protsenti pidas seda väga heaks või pigem heaks. See on päris hea tulemus juba teist aastat.

«Kokkuvõttes saab öelda, et reservväelaste usk Eesti kaitstavusse on kasvanud. Kasvanud on ka nende osakaal, kes kindlasti osaleksid relvastatud võitluses,» ütles Herem. «Arendame kaitsetahet edasi, kuid minu arvates on seis päris hea. Suur tänu reservväelastele osaluse eest, peredele ja tööandjatele toetuse eest. Tegevväelastest eilsed ja tänased ülemad – maailmaklass ma arvan,» lisas Herem.