Me saame hakkama ⟩ Kui kallim on hüpi

Ehkki partneri peab mõistagi toetama, ei tohi vastutust tema tegude - või tegematajätmise - eest enda õlule võtta. Foto: Marko Saarm

Oktoober on vaimse tervise kuu, korraldatakse palju üritusi just vaimse tervise tähtsuse meeldetuletamiseks. Oktoober on aga ka aktiivsus-tähelepanuhäire (ATH) teadlikkuse kuu.

Seda mitte asjata. ATHga on seotud palju väärarusaamu: ATH diagnoos seostub siiani rahmeldistest poistega koolitunnis, seda esineb ainult halva kasvatusega lastel, on laiskade udupeade uus moehaigus ja nii edasi ja nii edasi.

Seetõttu ei oska paljud inimesed abi otsida (koolis läks mul ju kenasti? olin tubli laps? suudan mitmeks tunniks keskenduda ega sibli kogu aeg ringi?) ja teisalt kahtlustatakse ATHd ka siis, kui keegi lihtsalt veidi kärsitu või elavama loomuga on.

ATH on aju funktsioneerimise geneetilise taustaga eripära. Ehkki iga ATHga inimene on isesugune, võtab erilisuse hästi kokku väljend «huvi- ja põnevusepõhine toimimine».