Diplomeeritud moekunstnik Leškin on elus mitu jõulist kannapööret teinud. Neli aastat tagasi pühendus ta maaliloomingule, veel varem kolis Tallinnast Haapsallu.
«Eesti riik otsustas põhimõtteliselt meie saatuse. See Tallinna vanalinna maja, kus me Siggiga imetoredas korteris elasime ja mille pööningule tahtsin oma ateljee ehitada, tagastati omanikele. Samal ajal tuli Haapsalust teade, et meil on maja tagasi saada,» meenutab Leškin, kes esimese hooga pani päranduse müüki. Ta käis küll lapsepõlves siin suvitamas, sest vanaisale-vanaemale jäeti siiski kaks tuba elamiseks, aga pärast vanavanemate lahkumist oli ta 30 aasta jooksul vaid paar korda Haapsalu käinud – side oli katkenud.