:format(webp)/nginx/o/2022/10/07/14882646t1h37e8.jpg)
Euroopa Liidu liikmesriikides tehtud hiljutine Eurobaromeetri uuring näitab, et enam kui pooled Euroopa Liidu kodanikest on rahul ELi vastureaktsiooniga Venemaa sissetungile Ukrainasse, kuid Eesti kuulub nelja liikmesriigi hulka, kus rahulolu on kõige madalam.
Enam kui pool Eesti elanikest ei ole rahul ELi vastureaktsiooniga. Lisaks Eestile on rahulolematus kõrgem ka Kreekas, Küprosel ja Sloveenias.
Oluliselt enam ollakse aga rahul Eesti valitsuse vastureaktsiooniga – rahulolu väljendas 64 protsenti eestimaalastest. Kõige enam on oma riigi valitsuse reageerimisega rahul Soome elanikud (88 protsenti).
Võimalikest tagajärgedest, mida Ukrainas toimuv sõda kaasa võib tuua, pelgavad Eesti elanikud kõige enam ohtu, et sõjategevus laieneb Eesti territooriumile (44 protsenti). Seda kartust jagavad meiega kõige enam Läti ja Leedu elanikud – vastavalt 47 ja 49 protsenti.
Inflatsioon valmistab muret 28 protsendile eestimaalastest – sellega jääme alla ELi riikide keskmisele (36 protsenti).
Vähem kui neljandik eestimaalastest näeb ohuna ka tuumasõda. Seevastu meie lõunanaabritele valmistab tuumasõja oht suuremat muret: Läti elanikest 39 protsenti kardab, et võib puhkeda tuumasõda, Leedus 46 protsenti. Ka Rootsi elanikud pelgavad tuumasõda enam kui Eesti elanikud – 37 protsenti.
Neljandik Eesti elanikest kardab ka, et sõda võib laieneda teistesse Euroopa riikidesse – see hirm on suurim Taanis ja Rootsis, kus veidi üle poole elanikest kardab sellist stsenaariumit.
Seda, et Venemaa sissetung Ukrainasse on oht kogu Euroopa julgeolekule, leiab 77 protsenti Eesti elanikest. Lätis ja Leedus on sama meelt vastavalt 77 ja 86 protsenti elanikest, Soomes 90 protsenti.
Sõjategevuses näeb otsest ohtu oma riigi julgeolekule samuti 77 protsenti eestimaalastest. Lätis ja Leedus on sama meelt vastavalt 76 ja 86 protsenti elanikest. Kõige kõrgemaks hindavad ohtu oma riigi turvalisusele Poola elanikud – 92 protsenti.
Kõikides liikmesriikides on enamik elanikest seda meelt, et ELi tasandil tuleks kaitsekoostööd suurendada – 84 protsenti ELi kodanikest arvab nii. Eestis nõustub sellega kaheksa inimest kümnest.
Sõjasündmuste tõttu on teravalt esile kerkinud ka energiakriis. 77 protsenti Eesti elanikest leiab, et EL peaks võimalikult kiiresti vähendama sõltuvust Venemaa energiaallikatest. Seda, et EL peaks suures mahus investeerima taastuvenergia allikatesse, nagu näiteks tuule- ja päikeseenergiasse, arvab 82 protsenti. Seejuures usub 69 protsenti inimestest, et taastuvenergia aitab pikas perspektiivis energiatarbimisele hinnapiiri panna.
Eurobaromeetri standarduuring viidi samaaegselt läbi tänavu suvel 27 Euroopa Liidu liikmesriigis. Eestis osales uuringus 1026 üle 15-aastast elanikku.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)