Õnne nimel on vaeva nähtud nii pikalt, et ta peaks juba olema meie õuele jõudnud. Ometi täheldame hoopis süvenevat depressioonilainet, mis paneb küsima, mida õnne all ikkagi mõeldakse, kirjutab toimetaja Martin Pent.

Võiks öelda, et see paljuräägitud õnn ja subjektiivne heaolu on lihtsalt ülehinnatud. See on primitiivsem ja loomalikum, seotud ennekõike omaenda vajaduste rahuldamisega. Samas tähenduslik elu ei pruugi tingimata olla õnnelik, kuid on seevastu küllastunud üldinimlikest, igavestest ja jäävatest väärtustest.

Kommentaarid (2)
Copy