Jälitustoimingute eelnõu läbis esimese lugemise

Illustratsioon: laura kangur

Riigikogus läbis esimese lugemise justiitsministeeriumi eelnõu, mis seab tänasega võrreldes jälitustoimingute tegemiseks täpsemad tingimused ja tagab paremini inimeste põhiõiguste kaitse.

Täna riigikogus peetud ettekandes rõhutas justiitsminister Kristen Michal, et eelnõu eesmärgiks on tagada tõhus kontroll selle üle, et isikute õigused ja vabadused oleksid jälitustoimingute puhul kaitstud.

Üheks oluliseks põhimõtteks on uue eelnõu puhul see, et jälitustoiminguteks saab edasilükkamatul juhul loa anda kohus, mitte enam politseiasutuse juht.

Teiseks suureneb Michali sõnul isikute teavitamine kui nende privaatsust on riivatud jälitustegevusega ja ka selle üle tuleb täpsem kontrollimehhanism.

Kolmandaks on ministri väitel tähtis, et täpsemalt saavad määratletud need teod, mille puhul saab jälitustegevust läbi viia ning kelle suhtes seda saab teha.

Michal avaldas kindlust, et laiapõhjaliselt tehtud eelnõu on oluline signaal avalikkusele, et jälitustegevuse üle on selge ja toimiv kontroll ning samuti hõlbustab ta nende tööd, kes kuritegevuse vastu võitlevad, sest ka neil on selgem, millal midagi teha saab.

Eelnõus esitatakse konkreetne kuritegude loetelu, mille puhul on võimalik koguda jälitustoimingutega andmeid – kehtivas seaduses on jälitustoimingute lubatavus sõltuvuses kuriteo eest ette nähtud karistuse määraga.

Kuritegude arv, mis võimaldab edaspidi jälitustegevust, väheneb.

Samuti täpsustatakse isikute ringi, kelle suhtes jälitustoiminguid teha võib.

Eelnõuga luuakse ka uus ja selge kaebemehhanism, sest inimesele peab olema selge, kuhu ja kuidas ta jälitustoimingute ja kõige sellega seonduva peale kaevata saab.

Oluliseks muudatuseks on ka see, et kui täna võib kiireloomulistel juhtudel kohtu luba nõudva jälitustoimingu tegemiseks loa anda politseiasutuse juht, siis eelnõu kohaselt saab ka edasilükkamatul juhul luba anda ainult kohus.