Eesti saaks naftaveo lõpetada ühe näpuliigutusega, aga poliitikutel pole selgroogu

Eesti ettevõtted on endiselt seotud Venemaa kütuseäriga Foto: Madis Veltman

«Embargo Venemaale, totaalne embargo!» põrutas maksu- ja tolliameti tolliosakonna juht Eerik Heldna, rääkides euroliidu pehmetest sanktsioonidest, mistõttu voolab Venemaa nafta jätkuvalt miljonites tonnides läbi Eesti ja osake sellest müüakse ka siin. «Me toidame iga päev agressorit. Venemaa tuleb muuta Põhja-Koreaks, siis on see sõda läbi.»

Politseitaustaga tollijuht on häiritud teadmisest, et üle poole nafta- ja gaasitulust saab agressorriik Euroopa Liidust ning müüs juulis sisuliselt sama palju naftat kui enne invasiooni. («Venemaa teenis Ukraina sõja esimese kuue kuu jooksul fossiilkütuste ekspordist 158 miljardit eurot», PM 6.09).

«Kas kütuse ja energiakandjatega seotud sanktsioonid täies mahus mõjuvad, nii nagu on soov – ei, kahjuks ei mõju!» ütles Heldna. «Selgroogu! Kui riik – räägin praegu tervikuna 27 liikmesriigist – tahab moraalset templit panna, peab Euroopa Liit leidma selgroo: toimuv ei ole meile aktsepteeritav. Jah, hakkame külmetama. Jah, meie ettevõtted hakkavad järjest pankrotti minema. Jah, meie majandus kukub. Me oleme kõige sellega arvestanud. Me paneme lõpuni. Kuni seda ei ole... Hakata seda ette heitma ühele või teisele ettevõttele – see on silmakirjalik, see on jäle!»