/nginx/o/2022/10/06/14879726t1h0086.jpg)
Kreeka on turismimaailmas üks hinnatumaid riike. Vanakreeka tsivilisatsioon, ajaloolised monumendid, palju päikesepaistet, värske ja tervislik toit ning traditsioonilised Kreeka joogid. Eriti paistavad silma Kreeka saared, millest asustatud on 227. Igaüht neist ümbritseb kristallselge vesi ja suurepärased rannad ning kõigil on ilus ja mitmekülgne maastik – alates lopsakast rohelusest kuni kõrgete kaljudeni.
Novatours, kes on staažikaim ja suurim Kreeka reiside korraldaja Eestis ning Kreeka riiklik turismiorganisatsioon (GNTO) kutsuvad avastama Kreeka saarte sooja sügishooaega. Head võimalused on selleks kuni 2022. aasta oktoobri lõpuni.
Saared tutvustavad Kreeka pärandit ja igaüks neist pakub midagi uut ning ainulaadset. Mõni saar on tõeline meelelahutuskeskus, teine jällegi veespordi harrastajate lemmik. Kolmandale saarele jooksevad tormi ajaloohuvilised ning neljas on populaarne hoopis paaride ja väikeste lastega perede hulgas, kes otsivad rahu ja vaikust. Mõned Kreeka saared on turistide võõrustamisega tegelenud juba nii kaua, et saare elanikud elatuvadki suuresti turismindusest. Sinna esikolmikusse kuuluvad kindlasti Kreeta, Rhodos ja Korfu.
Kõik nimetatud Kreeka saared on erakordsed ja nende ühiseks jooneks on päikeserohkus ning suurepärased turistidele pakutavad teenused. Kreeka oli üks esimesi Euroopa riike, mis mereäärse puhkuse tõstis au sisse. Seega ei ole see mitte ainult Euroopa ajaloo häll, vaid ka turismi sünnipaik.
Nende saarte sügiseseks külastamiseks leidub peale mugava otselennu veel mitu head põhjust. Üheks neist on mõnusalt soe ilm. Sel ajal, mil suur suvekuumus on vaibunud, jäävad päevased õhutemperatuurid umbes 25-26 kraadi juurde. Merevesi püsib rannikul endiselt 23-25 kraadi lähedal. Oktoobris on vaid mõne kraadi võrra jahedam.
Tõsi, vahest tuleb ette ka vihmaseid ja tuulisemaid päevi, mis võivad mõjutada matkajate või merel seilajate reisiplaane. Taolisi üllatusi esineb igal aastaajal, seega ei maksa kehva ilma kartuses loobuda sügisese puhkuse planeerimisest.
Teine, sama oluline põhjus, on väiksem puhkajate arv, mis annab võimaluse omas tempos nautida saarte populaarseimaid vaatamisväärsusi. Lisaks on hotellides vähem külastajaid, mistõttu pööratakse veelgi enam tähelepanu klientide soovidele. Kohalikud võtavad puhkajaid vastu avatud südamega ning ootavad eestimaalasi ligi neljatunnise lennusõidu kaugusel.
Kolmas oluline põhjus on Kreeka köögi võlud - oliiviõli, juustud, värske liha ja mereannid ning rohkelt maitsvaid ja küpseid köögivilju – need ongi Kreeka köögi alustalad. Lisaks on valminud saartel hooaja värske puuviljasaak, mille maitsed on hoopis magusamad võrreldes kodustel poelettidel pakutavaga.
/nginx/o/2022/10/04/14876081t1he11e.jpg)
Egeuse ja Liibüa mere lainetest uhutud Kreeta saar pakub puhkajatele lisaks ligi 1000 kilomeetri pikkusele piltilusale rannajoonele hinnalist kultuuri ja traditsioone ning tuhandete aastate vanust ajaloopärandit.
Kreeka suurim saar on piirkonniti väga eriilmeline, lummates oma mitmekülgsusega isegi paljunäinud reisisõpru. Oluline on teada, mida täpselt oma puhkuselt ootad: kas soovid veeta aega rannas, aktiivselt mägedes matkates või tahad külastada kohalikke külasid ning nautida restoranides maitsvaid rahvustoite? Kreetal jagub avastamisrõõmu lausa mitmeks puhkuseks ja seetõttu tasub oma reis planeerida nii, et saaksid natukene aimu kõigist saare võludest.
Kreetal leidub imekauneid randu, kus saab rentida päikesevarju, nautida kokteili, kuulata muusikat, või metsikuid ja puutumatuid oaase, mis pakuvad privaatset lõõgastust. Neil kõigil on siiski midagi ühist – selleks on peen ja valge rannaliiv ning kristallselge vesi, mis ei jäta külmaks mitte kedagi.
Jumalikult kauneid randu leidub igas saare osas. Ühed tuntuimad on taevasinine Balose rand ning roosa liivaga Elafonissi saare lääneosas. Idapool on populaarne Vai rand. Selle teeb eriliseks sealne valge liiv ja lopsakad palmipuud. Kreeta lõunaosast leiab imekauni Preveli ranna. See on paik, kus mägijõgi suubub merre ning selle kaldaid ääristab kaunis palmipuude allee.
Saarel on lihtne ise ringi sõita või kasutada ühistransporti. Veelgi mugavam on Kreetaga tutvust teha ekskursioonidel, mis on algusest lõpuni hoolikalt planeeritud ning viivad mugavalt saare tähtsaimate vaatamisväärsusteni. Puhkajatel jääb üle valida endale meelepäraseim marsruut ning lihtsalt nautida. Nii avaneb uus ja põnev maailm, milles saad külastada erinevaid linnasid, imetleda loodust ning tutvuda kultuuriga.
Enam kui 80% Kreeta territooriumist on kaetud mäeahelikuga. Seega soovitame kindlasti võtta ette sõit mägedesse, imetleda Lassithi platood ja külastada Olümpose vanima jumala Zeusi sünnikohta - nn Zeusi koobast. Kui südame panevad põksuma aktiivsed tegevused, siis tasub end proovile panna Euroopa pikima ehk 16 km pikkuse Samaaria mäekuru ületamisega. Teekond viib läbi küpressimetsade, üle kuivanud jõesängi ning jõuab lõpuks Liibüa mere kaldale.
Kreetal on lausa neli muljetavaldavat linna. Saare lääneosas asuvatesse Hania ja Rethymno linnades saad imetleda otse rannikul paiknevaid keskaegseid vanalinnu. Samal ajal selle idaosas asuv Agios Nikolaos annab aimu vaiksest ja romantilisest saareelust. Seda linna ümbritsevad mäed ja selle keskel on imekaunis järv. Kreeta pealinn Heraklion võib uhkust tunda Knossose palee ja Euroopa vanima linna varemetega ning on seetõttu väga oluline arheoloogiline paik. Ajaloo- ja arheoloogiasõprade jaoks võiks olla see tähtsaim sihtpunkt.
/nginx/o/2022/10/04/14876082t1ha208.jpg)
Päikesesaar Rhodos on üks esimesi Kreeka saari, mis hakkas turiste võõrustama ja seda mitte ainult tänu 300 päeva aastas kestvale päikesepaistele, vaid ka vaatamisväärsustele ning erinevatest kultuuridest ja ajastutest pärit pärandile. Vahemeres Türgi ranniku lähedal asuv saar oli kunagi oluline Kreeka kultuuri- ja majanduskeskus.
Saare läänerannik on tuntud oma lopsaka ja mitmekesise taimestiku poolest, idarannik on aga kuulus liivaste randade ja hubaste lahesoppide tõttu. Viimases saab lisaks päikese nautimisele tegeleda erinevate veespordialadega. Vahemere saartele omaselt on kogu Rhodose rannik pikitud täis imekauneid randasid. Kõik need rannad on avalikud ja tasuta.
Põnevaid legende saare kohta on palju - üks neist jutustab, et Rhodose lõi päikesejumal Helios. Suurest austusest päikesejumala vastu püstitati võimas ligi 37 m kõrgune kuju ehk Rhodose koloss, mis oli üks vanaaja seitsmest maailmaimest. Hiiglasliku Heliose monumendi ehitamine võttis antiikajal aega kaksteist aastat ning nõudis viisteist tonni pronksi ja üheksa tonni rauda. Paraku kuju ise hävines ligi 65 aastat hiljem toimunud maavärinas.
Saare pealinn Rhodos pakub põnevat avastamist kõikidele ajaloosõpradele. Roomlaste, bütsantslaste, türklaste ja itaallaste poolt jäetud jälgi leiab igast linnaosast. Rhodos on tänapäeval üks paremini säilinud keskaegseid linnu, kuuludes UNESCO maailmapärandi nimistusse.
Paljude teiste vaatamisväärsuste seas on linna kindlus, minaretid, kaitsemüür, kolm tuuleveskit püha Nikolase kindluse kõrval, uus turg ja kahe hirvekujuga Mandraki sadama sissepääs. See on hästi arendatud turismitaristuga linn, millel on piltilus rannajoon, kuldsed düünid ja kristallpuhas merevesi.
Veel üks koht, mida Rhodosel peaks külastama on Lindose küla. See oli üks kolmest tähtsamast antiikaja linnast. Tänapäeval on Lindos pisike vilgas küla, mida iseloomustavad erkvalged majad. Selle kohal kõrguva akropoli otsast avanev imeline panoraamvaade Püha Pauli lahele ei unune iial.
Teine kolmest olulisest antiiklinnast on Kamiros, mis asub saare läänepoolses osas ning oli antiikajal rohkem eraldatud ja konservatiivsem, võrreldes kaubandusliku Lindose ja aristokraatliku Ialysosega. Kamiros hävines teisel sajandil eKr. maavärinas ja linn leiti alles 1859. aasta väljakaevamiste käigus, mil tulid ilmsiks antiikaegne veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteem, Rooma majad ning kaks templit. Sellest ajast alates teatakse seda linna ka kui Rhodose Pompeii.
Kolmas antiiklinn Ialysos asub tänapäevasest pealinnast kaheksa kilomeetri kaugusel ning sealgi on hulganisti antiikmälestisi.
Üks Rhodose looduslikke imesid on liblikate org, kus on võimalik näha erilisi liblikaliike lendamas või neid kividel, puutüvedel ja lehtedel puhkamas. Orus on hulganisti munakividest radasid, jõgesid, koskesid ja vesiroose täis väikeseid järvekesi. Männid ja lehtpuud täidavad õhu vaigu ja puumahla lõhnaga. Siin võib teha fotosid nii liblikatest kui ka ümbritsevast maastikust, kuid arvestama peab, et ümbruskond peab olema müra- ja suitsuvaba.
Rhodoselt pääseb hõlpsalt naabersaartele Halkile ja Simile.
/nginx/o/2022/10/04/14876084t1h177e.jpg)
Korfu saare nimi on ümbritsetud põnevate Kreeka müütidega. Arvatakse, et merejumal Poseidon armus nümf Kerkyrasse, kes oli jõejumala Aesopose ja jõenümf Metope tütar. Poseidon viis ta Kerkyra saarele, mis oli tol ajal veel tundmatu ja olles arutult armunud, nimetas saare armastatu nimega Kerkyraks, mis hiljem mugandati kohalikku dialekti arvestades Kerkyraks
Korfu saar või nagu kreeklased seda nimetavad, Kérkyra, asub ranniku lähedal Kreeka ja Albaania piiril. Juba Homerose aegadest peale on seda nimetatud ilusaks ja rikkaks maaks. Rohelised mäed, oliivikasvandused, sinine Joonia meri, kivised ja päikeselised liivarannad, viljakas maa ning mitmete Euroopa riikide ajalooline pärand on kõik Korfule omased. Siin leidub Veneetsia kaupmeeste, prantslaste, itaallaste ja brittide mõjutusi.
Saarega sama nime kandvas pealinnas asub kaks võimsat UNESCO kaitse all olevat kindlust. Kuigi erinevalt ranniku kuurortidest ei ole saare pealinnal ühtegi eriliselt head randa, siis selle hüvitab lähedalasuv väike metsatukaga kaetud äärelinna puhkekoht Kanoni. Samuti linna lähedal asuv Alykesi kuurort on sobiv koht veespordiks. Näiteks veesuusatamiseks, sukeldumiseks ja muudeks kohalike poolt välja pakutud aktiivse ajaveetmise viisideks.
Kuigi saar tundub piisavalt väike, siis erineb lõuna reljeef ja loodus põhja omast märgatavalt. Saare põhjapoolses osas asuvad mäed annavad võimaluse nautida tõeliselt lummavaid vaateid. Kui jaksad, siis võid vallutada isegi saare kõrgeima mäe - 900 meetrise Pantokratori.
Korfu lõunapool on hulga vaoshoitum ja traditsioonilisem. Maastik on siin tasasem ja smaragdroheline meri madalam. Pikad rannajooned garanteerivad oivalise puhkuse. Lõunas kitseneb saar sedavõrd, et läänerannikust idarannikuni on võimalik jõuda ka jalgrattaga.
Rannad on Korful vaheldusrikkad. Lisaks liivarandadele on siin kiviseid rannikuid, mis annavad võimaluse arendada oma sukeldumis- ja purjetamisoskust.
Reisikorraldaja Novatoursi sügishooaja otselennud Tallinnast Kreeka saartele väljuvad järgmiselt: