OECD: Eestis kasvab kõrgharidusega inimeste osakaal

Eestis kasvab kõrgharidusega inimeste osakaal. Foto: Margus Ansu

Äsja avaldatud OECD haridusstatistika kogumik «Education at a Glance 2022» toob esile, et nii Eestis kui teistes riikides kasvab kõrgharidusega inimeste osakaal. Kõrgem haridustase tähendab suuremat tööhõivet ja palka ning paremat toimetulekut majanduslanguste ajal.

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukase sõnul kinnitab üks maailma olulisematest haridusstatistika kogumikest, et kõrgharidusse panustamine teenib kogu Eesti riigi huve, vahendas haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) pressiesindaja esmaspäeval.

«Kõrgharidusega inimeste osakaalu kasv ei kahanda kuidagi seda lisandväärust, mida kõrgharidus annab nii selle omandajale kui ühiskonnale,» sõnas Lukas. «On väga oluline, et õpetajad kui kõrgharidusega spetsialistid saaksid konkurentsivõimelist palka ja värske riigieelarve eelnõuga astume sellele sammu lähemale. Kõrghariduse riigieelarvelise rahastamise hüppelise suurendamisega üle ühe protsendini SKT-s kindlustame õppejõudude järelkasvu, seda nii palgatõusu kui doktoriõppe tulemuslikumaks muutmisega.»

Aastatel 2000–2021 kasvas kõrgharidusega 25–34-aastaste inimeste osakaal Eestis 29 protsendilt 43 protsendile. Selles vanuses kõrgharituid on Eestis praegu rohkem kui Soomes (40 protsenti), kuid vähem kui OECD riikides keskmiselt (46 protsenti). Sarnaselt teiste OECD riikidega jõuab ka Eestis kõrghariduseni naisi meestest rohkem – 2021. aastal oli kõrgharidus 54 protsenti naistest ja 33 protsenti meestest.

2021. aastal oli Eestis kõrgharidusega 25–34-aastaste inimeste tööhõive 14 protsendipunkti kõrgem kui neil, kel keskharidus omandamata ja 3 protsendipunkti kõrgem kui üldkesk- või kutsekeskharidusega inimestel. OECD riikides keskmiselt teenivad 25–65 a üldkesk- ja kutsekeskharidusega inimesed 29 protsenti rohkem ja kõrgharidusega inimesed ligi kaks korda rohkem kui keskhariduseta inimesed. Eestis on kõrgharidusega inimeste palgaeelis väiksem kui OECD riikides keskmiselt, kuid siiski märkimisvääne. Eestis teenisid 2020. aastal üldkesk- ja kutsekeskharidusega inimesed kuus protsenti ja kõrgharidusega inimesed 37 protsenti rohkem kui keskhariduseta inimesed.

Eestis lõpetab nominaalajaga 43 protsenti bakalaureuseõppe üliõpilastest, teistes OECD riikides jääb nominaalajaga lõpetamise määr vahemikku 12–69 protsenti. Kolm aastat pärast nominaalaja lõppu on lõpetanud 64 protsenti bakalaureuseõppe üliõpilastest Eestis ning 68 protsenti OECD riikides keskmiselt. Nominaalajaga lõpetajate osakaal Eestis on tõusutrendis.

Eesti akadeemilistest töötajatest on ainult neli protsenti alla 30-aastased, OECD riikides keskmiselt on neid kaheksa protsenti. 50-aastaste või vanemate akadeemiliste töötajate osakaal seevastu on Eestis üle 40 protsendi, mis vastab OECD keskmisele.

Eraraha osakaal Eesti kõrghariduses on 15 protsenti, OECD-s keskmiselt 31 protsenti. Eraraha väiksem osakaal Eesti kõrghariduses on seletatav sellega, et täiskoormusel eesti keeles õppimine on tudengi jaoks tasuta ning Eestis on vähe erakõrgkoole. Samas on Eestis eraraha osakaal kõrghariduses suurem kui mitmes võrreldavas, st tasuta kõrgharidusega riigis, näiteks Soomee, Rootsis, Taanis või Austriaa.

Haridussüsteemi suurim kuluartikkel on töötasu ja seda sõltumata haridustasemest. Õpetaja keskmine töötasu jääb peaaegu kõigis OECD riikides, sh Eestis, madalamaks võrreldes teiste kõrgharidusega töötajatega, ja seda pea kõigil haridustasemetel. Eesti põhikooliõpetajad teenivad 9,7 protsenti vähem kui teised kõrgharitud töötajad. Koolijuhtide töötasu aga on OECD riikides oluliselt kõrgem kui teistel kõrgharidusega töötajatel, Eesti koolijuhtidel ainult veidi kõrgem.

«Education at a Glance» on OECD haridusstatistika kogumik, mille eesmärk on anda riikidele võrdlusvõimalus, millised on olnud nende hariduspoliitikate mõjud, kõrvutades teiste riikidega. Kogumikus analüüsitakse 36 OECD liikmesriigi ning partnerriikide haridussüsteeme.

Haridusstatistika kogumikku tutvustati pressikonverentsil, kus OECD analüütik Gillian Golden esitles Eesti andmeid võrdluses teiste riikidega, haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas täiendas rahvusvahelist võrdlust Eesti hariduspoliitika aktuaalsete teemadega.