Sõja näoga rahakott: investeeringud ühte auku

Sõja näoga eelarve: investeeringud tõusevad ametlikult küll neli protsenti, kuid seda eelkõige kaitsekulutuste arvelt. Teised valdkonnad püsivad paigal. Foto: Eesti Kaitsevägi

Riigikogule eile esitatud 2023. aasta riigieelarve on kaitsekulude, palkade ning sotsiaaltoetuste nägu. Riigi rahaline olukord läheb laenukoormuse tõttu pingelisemaks, investeeringud küll pisut suurenevad, kuid eelkõige kaitsekulude arvelt.

Pool aastat enne parlamendivalimisi võttis valitsus selge suuna: kiire hinnatõusu leevendamiseks tuleb jagada raha riigieelarvest otse inimeste taskusse.

Riigieelarve kulud kasvavad tuleval aastal erakordselt hoogsalt, 2,6 miljardi euro võrra. See on raha, mis läheb otsejoones toetusteks, palkadeks ja jooksvate kulude katteks. Investeeringuteks leiti juurde vaid 30 miljonit eurot.

Summad, millega valitsus inimestele appi tõttab, on suured: 351 miljonit eurot lisaraha pensionitõusuks, 243 miljonit avaliku sektori palgatõusuks, 163,7 miljonit peretoetustele, 40 miljonit omaste hoolduseks ja nii edasi. 2023. aasta eelarve mõistes tähendab see, et kulude ja tulude vahel haigutab ligi 1,2 miljardi euro suurune tühimik: tulusid on 15,6 miljardi eest, kulusid 16,8 miljardit eurot.