Toom ja veel 35 eurosaadikut soovivad mobilisatsioonipõgenike sisenemist Euroopa Liitu

Otse Postimehest, saatekülaline Yana Toom. Foto: Eero Vabamägi/Postimees

Europarlamendi saadik Yana Toom (Keskerakond, Renew Europe) kirjutas koos 35 kaassaadikuga alla kirjale, milles soovitakse Euroopa Komisjonil kiiremas korras rakendada üleliidulisi lahendusi tagamaks Vene teisitimõtlejatele ja mobilisatsiooni eest riigist põgenenutele sissepääsu Euroopa Liitu.

«Mobilisatsioonist hoidumine on laialdaselt kasutatud ja tunnustatud põhjus asüüli taotlemiseks üle kogu maailma, sealhulgas Euroopa Liidu liikmesriikides,» seisis kirjas, kus tuletati meelde Euroopa Liidu väärtusi, nagu demokraatia ja inimeste põhiõigused rahu tagamiseks.

«Seetõttu on kõigi liikmesriikide huvides austada Vene teisitimõtlejate inimõigusi taotleda Euroopast varjupaika, selmet vägisi võidelda ja tappa meie Ukraina liitlasi,» märgiti kirjas, kus viidati ühtlasi ajutise kaitse direktiivi kohaldamisele seoses Ukraina pagulastega ja avaldati lootust, et Euroopa Komisjon reageerib samas vaimus ka Vene Föderatsiooni mobilisatsioonile.

Kirja autorid tuletasid meelde, et märtsi alguses nõudsid nii Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel kui ka Tšehhi peaminister Petr Fiala asüüli andmist neile Vene sõduritele, kes ei soovi Ukrainas sõdida.

Avalik kiri saadeti Euroopa Komisjoni tippladvikule: president Ursula von der Leyenile, asepresident Margaritis Schinasele ja siseasjade volinik Ylva Johanssonile.

Siseminister Lauri Läänemets (SDE) peab neljapäevases Postimehes Vene desertööridele pelgupaiga pakkumist vastuolus olevaks seniste sanktsioonide eesmärgi ja mõttega. «Täna oleme punktis, kus sõja saab lõpetada meeletu sisemine surve Vene ühiskonnas, ning meie eesmärk peaks olema, seda survet võimalikult võimendada, mitte pakkuda Vene inimestele lihtsamat väljapääsu,» tõdes Läänemets.

Europarlamendi saadik Riho Terras (Isamaa, Euroopa Rahvapartei) märkis, et iga järeleandmist on võimeline Venemaa ära kasutama. «Oluline on meeles pidada, et mobilisatsiooni eest põgenemine ei tähenda, et need inimesed oleksid Putini režiimi ja sõja vastu. Paljud neist näevad selles lihtsalt võimalust ise pääseda,» sõnas Terras.