Kuidas Eesti venelaste viisakeeldu eest vedas: «Tundus, et leedulased ja lätlased väsivad Reinsalust juba ära!»

Urmas Reinsalu ja Pekka Haavisto 17. augustil Helsingis. Aktiivsem kihutustöö viisakeeluks algas umbes-täpselt sel kohtumisel. Foto: Mauri Ratilainen

«See ei ole Vene rahva sõda. See on president Putini sõda,» ütles president Alar Karis 26. veebruaril. Pool aastat hiljem on just Eesti see, kes püüab Putini tegude tõttu Vene rahva ees ust Euroopasse sulgeda, kuid on esialgu Baltikumi ja Poolaga jäänud ülejäänud Euroopa Liiduga võrreldes teisele poole rindejoont.

Minnes ajas veel kaugemale kui Karise 26. veebruari kõne, tõstatas Vene kodanikele Euroopa Liidu uste sulgemise esimest korda üldse Toomas Hendrik Ilves 2021. aasta aprillis, kui Venemaa hakkas Ukraina piirile vägesid koondama. «Kuni Krimmi invasioonini nõudsid need inimesed üleolevalt viisavaba reisimist Euroopa Liiduga. Külmutagem viisad, välja arvatud perekondlike hädajuhtumite korral. Kaalul on Euroopa julgeolek. Aitab!» kirjutas Ilves Twitteris.

Maybe there should be a "time out" for any and I mean *any* visits from Russia.

Up to the invasion of Crimea these people were arrogantly demanding visa-free travel with the EU.

Just freeze visas except for family emergencies.

It is Europe's security at stake.

Enough.

— toomas hendrik ilves (@IlvesToomas) April 17, 2021