Vaata, mis seisus on Estonia vrakk ja Rootsis hoitav visiir

Postimees avaldab SA Mare Liberumi poolt möödunud aastasel ekspeditsioonil tehtud fotogramm-meetrilise uuringu interaktiivsel kujul. Kujutistel on näha Estonia vrakk merepõhjas ning hetkel Rootsis olev vöörivisiir.

Fotogramm-meetrilise uuringu põhjal tehtud 3D kujutistel on näha vöörivisiiri ja merepõhjas lebavat Estonia vrakki. Ühel kujutisel on näha ka merepõhja piirjoon, teisel on kujutatud vrakk ilma merepõhjata. Kui kujutis kohe liikuvaks ei muutu, tuleb mõni hetk oodata.

Esimesel kujutisel on näha hetkel Rootsi Kuningriigi mereväebaasis lebavat vöörivisiiri, mis ametliku uurimisraporti kohaselt oli huku peamiseks põhjuseks. 1997. aastal valminud raport järeldas, et halva ilmastiku ja lainetuse tõttu purunesid vöörivisiiri lukud ning visiir kukkus keset Läänemerd ära, rebides endaga kaasa vöörirambi ja avades veele pääsu autotekile. See põhjustas omakorda laeva ümbermineku ja uppumise. Mõlk visiiri esiosas on ühiskomisjoni aruande sõnul põhjustatud sellest, et ärakukkumisel kukkus visiir vastu laeva pirnikujulist vööri. Sarnasele järeldusele tuli ka hiljuti visiiri vigastusi uurinud Norra tehnika- ja teadusülikooli professor Jørgen Amdahl, kes ütles Postimehele, et see on kõige tõenäolisem mõlgi tekkimise põhjus.

Teisel kujutisel on osaliselt kujutatud merepõhjas lebavat Estonia vrakki, mille paremas pardas on näha ka merepõhja piirjoont. Nimelt on praeguse info kohaselt laev peale merepõhja kukkumist liikunud, mistõttu on merepõhja ja parema parda vahele jäänud «kanal». Kujutisel võib näha nii Estonia paremas pardas olevaid vigastusi kui ka ära kukkunud vöörirampi. Varasemalt oli teada, et vööriramp on küll lahti kuid piisavalt palju ees, et autotekile pääseda pole võimalik. 2021. aastal avastati, et autotekile pääs on avatud.

Kolmandal kujutisel on näha osa vrakki ilma merepõhjata. Vraki paremas pardas on näha 2020. aastal Discovery poolt tehtud filmis avalikustatud vigastus kui ka see, et vigastus on tegelikult palju ulatuslikum, kui toona arvati. Paraku pole kogu paremat parrast olnud võimalik dokumenteerida, kuna vrakk lebab osaliselt sellel küljel.

Fotogramm-meetrilise uuringu viis Estonia vraki juures läbi ka Eesti Ohutusjuurdluse keskus ning SA Mare Liberum jagas ka enda materjali nendega. Teatavasti on sel sügisel valmimas nende poolt veelgi terviklikum kujutis merepõhjas lebavast Estonia vrakist. Samuti on nad teinud batümeetrilise, ehk merepõhja uuringu. Ohutusjuurdluse keskuse poolt juba valminud mudelitega saab tutvuda siit.