The Times: britid viivad veebruaris Eestisse toodud sõdurid siit ära

Briti sõdurid Tapa lähedal metsas. Foto: Ben Birchall

Ehkki valitsus lootis, et Eestisse jääb ligi 2000 Briti sõdurit, kellele oleks lisandunud veel paarsada, viiakse sajad sõdurid jõuluperioodiks Eestist ära, vahendas rahvusringhääling. 

Kaks allikat kinnitasid Briti väljaandele The Times, et veebruaris siia toodud 700 sõdurit viiakse detsembris tagasi Ühendkuningriiki. Briti valitsuse plaani järgi väheneb siinolevate sõdurite arv poole võrra. 

Esialgu ei ole plaanis sõdureid ka asendada.

Briti kaitseministeeriumi sõnul oli täiendava lahinggrupi Eestisse paigutamine mõeldudki ajutise lahendusena ning nad kinnitasid üle Ühendkuningriigi totaalse pühendumise NATO-le.

Pevkur: oluline on saada suuremaks liitlaste kohaloluks pikaajaline lahendus

Kaitseminister Hanno Pevkur (RE) ütles täna Ühendkuningriigi üksustega seotud uudist kommenteerides, et oluline on rõhutada, et liitlased on Eestis jätkuvalt kohal ja Eesti jätkab koos Ühendkuningriigiga pikaajalise lahenduse väljatöötamist ning NATO Madridi tippkohtumise otsuste elluviimist.

«Viimasel NATO tippkohtumisel võtsid liitlased selge seisukoha, et NATO idatiiba, sh Eesti kaitset tugevdatakse. Eelkõige tähendab see Suurbritannia poolt Eestisse määratud täiendavat brigaadi, Eesti ja brittide brigaadi baasil diviisistruktuuri loomist ja NATO regionaalsete, sh Eesti kaitseplaanide uuendamist,» ütles Pevkur.

Ministri sõnul on Eesti eesmärk suurendada liitlaste jalajälge Eestis. «Täna jätkab Tapal brittide juhitud liitlaste lahingugrupi põhikontingent, so ligi 900 meest koos täiendatud rasketehnikaga. Samuti on kohal Prantsuse ja Taani üksused, samuti tõid taanlased sel kuul Eestisse lahingtankid Leopard. Ämaris jätkub Balti õhuturve, mida praegu teevad Saksa õhuväe hävitajad. Ehk juba praegu võime öelda, et Eestis pole kunagi olnud rohkem liitlaste tulejõudu kui praegu,» ütles kaitseminister Pevkur.

«Aga mõistetavalt on meie huvi, et liitlaste jalajälg oleks veelgi suurem veelgi kiiremini, mistõttu jätkame lisaks NATO suurte plaanide elluviimisele ka kahepoolseid läbirääkimisi erinevate liitlastega, tagamaks Eesti inimestele kindlus, et Eesti on hoitud ja kaitstud,» lisas Pevkur.

Uudist kommenteeris tänases infotunnis ka peaminister Kaja Kallas (RE).

«Briti väed on siin juba 2016. aastast. Ja Briti väed on olnud NATOs meie raamriigiks. Tõsi on see, et neil on püsivad väed, kes on pidevalt kohal ja täiendavad väed, mida toodi siia ajutiselt. Madridis me saime kokkuleppe, et meile tuleb diviisisuurune staap ja seda ehitame välja. Selle kõigega läheme edasi,» rääkis Kallas. 

«Mis on veel oluline, on see, et britid on siia paigutanud olulist tulejõudu: eelpaigutatud võimed suurenevad. Poliitiliselt ei ole meile teada nüüd antud, millal ajutise kontingendi aeg lõppeb. Tähtis on see, et inimesi on kohale tuua tunduvalt lihtsam ja siia me teeme ka juhtimisstaabi. Olen palunud ka uue Briti välisministriga telefonikõnet. Seni on jutt, et hetkel meil julgeolekuolukord nõuab seda, et me teeme täiendavaid samme, mis nõuavad NATO kokkulepete säilimist. Eesti on jätkuvalt kaitstud, sõjalist ohtu meile ei ole.»