Metsamüük Timber.ee-s tõi majale uue katuse, naabril nii hästi ei läinud

Foto: Timber

Juba mõnda aega tagasi oli metsaomanik Kristiina mõelnud metsamüügist, kuid kogemused selles valdkonnas puudusid. Tegelikult ei olnud Kristiina kunagi varem metsa müümisega kokku puutunud ja see oli tema jaoks päris esimene kogemus. Müügimõtte pani Kristiinale pähe kõrvalkinnistul, naabri metsas toimetanud metsafirma, kes talle helistas, et küsida luba tema kinnistu kasutamiseks metsamaterjali väljaveoks. Ühtlasi tegid nad ka müügijuttu. Igati korrektsena näiv metsafirma pakkus Kristiina metsa raieõiguse eest 18 000 eurot, mis metsaomanikule esmapilgul ka täiesti õiglane tundus.

 

Õnnelik juhus sõbraga

Enne tehingut juhtus Kristiina metsa müügist sõbraga rääkima ja too sõber soovitas otse tehingu tegemise asemel ühendust võtta Eesti suurima raieõiguste ja metsakinnistute oksjonite korraldaja Timber.ee-ga. „Eks ma siis võtsingi kätte ja panin nõustamise aja. Metsaspetsialist Helen Savi seletas mulle kõike väga rahulikult ja vaatas üle mu metsamajandamise kava. Ta andis nõu ja tema oli ka see, kes arvas, et oksjoni alghind tuleks panna isegi veidi kõrgem, kui metsafirma pakkunud oli. Eks me siis otsustasime oksjonit alustada 20 900 euroga,“ rääkis Kristiina, kes ise samas oksjonil toimuvat pidevalt jälgima ei hakanud. „Toimetasin oma muude asjade ja tegemistega. Ühed huvilised küll helistasid ja tundsid huvi, kuid see oli ka kõik. Arvasin, et ega suurt huvi polegi ja nii see jäi,“ kõneles Kristiina. Kui alles oksjoni lõppemise päeval esimene alghinna pakkumine tehti ja Timber.ee metsaspetsialistilt vastavasisuline teavitus saabus, siis arvanud ta, et ju siis raieõigus läks uuele omanikule alghinnaga, et mis siis ikka. Salamisi lootnud ta küll, et summa oleks võinud ju veidi suurem olla, aga ka see hind on juba päris hästi.

Oksjoni lõpp aga venis ja venis, sest iga uus pakkumine venitas oksjoni tähtaega 5 minuti võrra jälle edasi. Alles tunde hiljem tuli Helenilt teavitus, et oksjon on lõppenud ja “palju õnne”!, lõplikuks hinnaks kujunes hoopis 37 900 eurot! „See lihtsalt ei saanud olla tõsi, see ei saanud olla päriselt võimalik!“ ei suutnud Kristiina ligi kaks korda suuremat summat uskuda. Hiljem seletas Helen Kristiinale täpsemalt, kuidas tema oksjon pikenes ja seda seetõttu, et pakkumisi tehakse oksjonil just viimastel minutitel. “Ma olen väga rahul. Usaldan Timber.ee-d sada protsenti ja soovitan kõigile. Ma ei pidanud suhtlema erinevate metsamüüjatega, nendega kemplema ja kõik oli aus ning usaldusväärne,“ oli Kristiina tulemusega ülirahul.

Metsamüügist saadud raha kavatseb naine kasutada maamaja renoveerimiseks. „See summa läheb nii õigesse kohta, sest meil on maamaja, millel on vana katus. Nüüd saame eterniidi maha võtta ja uue katuse peale panna.“

Kuidas kujunevad sellised metsa hinnad?

ASi Timber metsaspetsialist Helen Savi

Timber

AS-i Timber metsaspetsialist Helen Savi ütles, et seda, et raieõigus läheb kaubaks poole suurema hinnaga, juhtub aeg-ajalt, aga selleks peab mitu head juhust kokku langema. „Nii oli ka siin: turuolukord soosis, viimasel ajal on tõusnud ka antud sortimendi hind, nõudlus oli suur ja ilmselt mets ise oli looduses parem kui metsamajandamiskavas hinnatud ja metsafirmal oli võimalik koheselt metsas tööle asuda,“ rääkis Helen. Ta lisas, et rõõmustab alati, kui klientidel hästi läheb ja ta jälgib oksjone reaalajas oma töö kõrvalt, sest see on väga põnev. „Nii ka seekord, ainult et sel korral oksjon ei tahtnud ega tahtnud lõppeda ning jõudsin mitu korda mõelda, et no siit küll enam kõrgemale ei saa minna, aga pidin enda sõnu sööma,“ kõneles Helen. Ta selgitas, et oksjoni lõpp pikeneb neil 5 minuti võrra peale viimast pakkumist ja ta ei mäletagi, kas kunagi varem on üks oksjoni enda lõpuajast 2,5 tundi edasi lükkunud. Pealelõunal kell kaks lõppema pidanud oksjon sai õnneliku lõpu alles kell pool viis õhtul ja oli ilmselt närvide mäng ka pakkujaile. Helen märkis, et Kristiina tagasiside võiduteavitusele tegi tuju eriti heaks. „See on minu tööst parim osa, kui selgub, et minu töö on õnnestunud ja klient õnnelik ja rahul,“ kinnitas ta.

Usalda, aga kontrolli!

Alati tuleb olla metsatehingutega ettevaatlik ja uurida ettevõtte tausta, sest nagu hiljem selgus, oli naabri kinnistul tegemist vahendusfirmaga, kes ostab odavamalt ja müüb kallimalt edasi. Sellised ettevõtted teavad metsa tegelikku väärtust väga hästi, kuid kliendile pakuvad heal juhul 50% metsa reaalsest võimalikust väärtusest. Kristiinal vedas, et tal oli metsandusvaldkonnaga kursis olev sõber ja teadis, millist ettevõtet müügitehinguks soovitada, vastasel juhul oleks ka tema oma raieõiguse sõna otseses mõttes poole hinnaga vahendajatele müünud, kui oleks pakkumise koheselt vastu võtnud.

Helen Savi märkis, et selle oksjoni lugu on üheks parimaks tõestuseks, et õiglase tulemuseni jõuab oksjoni teel. “Ostuhuvilisi on ju Eestis sadu, kellele müüa, aga kõigiga ei jõua suhelda ega hinna osas läbi rääkida. Samas jälgivad metsafirmad oksjonikeskkonda igapäevaselt ja nii leiab üles täpselt need kõige õigemad huvilised ning tekib maksimaalne võimalik hind,“ põhjendas Helen oksjoni vajalikkust. Oksjonita puudub ju ostuhuvilistel vajadus võimalikult täpselt hinnata ja välja käia maksimumide maksimum, sest iga ettevõte sooviks võimalusel osta võimalikult soodsalt.

Oksjoni eesmärk on leida kõrgeim pakkuja - metsaostjad teevad enne oksjonil pakkumise esitamist põhjaliku eeltöö ja konkurentsi tingimustes võidab parim, see, kes suutis kõige täpsemalt prognoosida väljatuleku, optimeerida kulud ja tulud ja edastada kõiki konkurente. Ilma oksjonit korraldamata oleks Kristiinat ilmselt tabanud tema naabri saatus. Tal oleks antud tehingu puhul jäänud saamata ligi 20 tuhat eurot, mis oleks rännanud metsavahendajate taskusse.