:format(webp)/nginx/o/2022/01/10/14302366t1h4ca8.jpg)
Hooldekodureformis on väga palju vastuseta küsimusi, leiab Narva linnaarst ja Narva sotsiaalabiameti direktori kohusetäitja Andrei Antonov. Näiteks mida peab tegema omavalitsus, kui hooldekodus elava inimese pension on kõvasti alla 600 euro, küsib ta.
Praegu on Narvas kohustus tasuda hoolekandeasutuses viibimise eest eelkõige hooldust vajaval isikul ja tema seadusjärgsetel ülalpidajatel. «Hooldusele paigutatud isik võtab kohustuse tasuda 85 protsenti oma igakuisest sissetulekust, kuid mitte rohkem kui hooldamiseks vajalik. Ülejäänud osa maksab linn kuni koha täismaksumuseni,» selgitas Antonov.
«Kuna pension on väike ja sellest ei jätku maksmiseks hoolekodu kulude eest, siis on Narva linnal väga suur koormus selle teenuse kompenseerimisel ja teenuse ülalpidamisel,» lisas ta.
Antonov küsib, et mida teeb KOV, kui inimese pension on oluliselt vähem kui 600 eurot – näiteks on rahvapension 275 eurot. Kes maksab sel juhul puuduva osa? «Praegu on kohalikule omavalitsusele vajavast summast vara rääkida, kuna see ettepanek pole kinnitatud ja KOViga pole sellest keegi rääkinud,» ütles ta.
Kui inimese pensionist ei jätku hooldekodu koha eest maksmisel, siis maksab linn juurde. «Kõige suurem on koormus, kui kohalik omavalitsus maksab täismahus hooldekodu koha eest. Kui linn hakkab maksma hoolekodu teenuse eest, siis suurenevad kulud kordades ja selleks pole piisavalt raha,» rääkis Narva linnaarst.
Probleemiks on ka see, et Narva hooldekodudes ei ole vabu kohti, järjekorras ootab umbes 120 inimest.
«Minu arvates peaks riik hooldekodu teenusega tegelema sotsiaalkindlustusameti, mitte kohaliku omavalitsuse kaudu – see kaitseb kohamaksu kallinemise eest. Teenuse kättesaamise tagamisel riik peaks rohkem selliseid asutusi rajama,» lisas Antonov.
/nginx/o/2018/11/05/11552227t1hc6af.jpg)