GRAAFIK ⟩ «Aitama peab, aga mingil hetkel saab mõõt täis». Naabrid olid sunnitud hooldama bravuurikat eakat

Ehkki hooldamist vajava proua naabrid olid väsinud ja tüdinenud, ei söandanud nad tema aitamisest loobuda. Sest kui nemad seda ei tee, siis kes veel? Foto: Illustratsioon: Artur Kuus

Kuigi üksi elava ja abi vajava eakaga peab tegelema kohalik omavalitsus, pole seal nende olemasolust ja abivajadusest sageli aimugi ja lähedaste puudumisel võtavad vanakese probleemid enda kanda näiteks kaastundlikud naabrid.

Tallinna-lähedases vallas elav 45-aastane Kaisa (nimi muudetud) sai umbes viis aastat tagasi tuttavaks temaga samas kortermajas elava Helmiga (nimi muudetud). Praegu 89-aastane naabrinaine oli Kaisa sõnul äärmiselt suhtlemisaldis ja temaga oli alati huvitav rääkida. Vahel kutsus Helmi naabreid külla, palus pisut igapäevatoimetustel abi – aga ajapikku hakkas soove aina lisanduma.

«Tagantjärgi mõtlen, et ta oskas väga sujuvalt ülesandeid anda. Teda pidi igale poole viima: panka, poodi, arstile. Hea inimene ju ikka teeb, aga käigud hakkasid venima kahetunnisteks ja see võttis päris korraliku tüki pereajast ära,» räägib Kaisa.