/nginx/o/2008/12/09/102855t1he476.jpg)
Kaitseministeeriumi kooskõlastusringile saadetud seadusemuudatused allutavad ajateenija vabaduse seaduses toodud piirangutele, näiteks määravad ära, kuidas saab seaduslikult ajateenijate juuste pikkust reguleerida.
Eelnõu täpsustab ajateenija juuste pikkuse reguleerimist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Praegu kehtivad seadused ei sätesta mitmete ajateenijate põhiõiguste ja -vabaduste piiranguid, mis on samas hädavajalikud kaitseväe väljaõppeks ning distsipliini säilitamiseks, märkis kaitseministeeriumi pressiesindaja.
Sellised piirangud on tema sõnul näiteks mobiiltelefonide kasutamise piiramine ja juustekasvu pikkus.
Kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul on ametlikult seaduses sätestatud piirangute puudumisele tähelepanu juhtinud ka õiguskantsler ning nimetatud seadusemuudatusega see probleem lahendatakse.
«Ajateenijate mõnede vabaduste piiramine on kaitseväes vajalik väljaõppe efektiivseks läbiviimiseks ning kaitseväelise korra ja distsipliini hoidmiseks,» ütles Aaviksoo.
«Samas peavad kõik piirangud olema ka seaduses sätestatud, samuti peab olema paika pandud see, kes määrab piirangute ulatuse juhul, kui teised seadused piiranguid ei maini,» ütles Aaviksoo.
Seaduses sätestatud piirangute puudumisel võib kaitsevägi eelnõu kohaselt ise väljaõppe huvides kohaldada vajalikke piiranguid.
Kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu kohaselt peavad sellised piirangud vastama kaitseväe väljaõppe eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust.
Piirangute ulatuse määravad maa-, mere- ja õhuväes kindlaks nende väeliikide ülemad.
Kaitseministeerium plaanib sel aastal välja töötada kaitseväeteenistuse seaduse uue kontseptsiooni, mille alusel valmib 2010. aastal seaduse uus terviktekst.
«Kaitseväeteenistuse seadust on alates selle kehtima hakkamisest 2000. aastal sedavõrd mitu korda muudetud, et terviku tajumine on muutunud raskeks. Samuti vajab kaitseväeteenistust nii sisulist kui juriidilist ülevaatamist seoses elu enda ette seatud korrektiividega,» lisas Aaviksoo.
Samuti pikendatakse seadusemuudatusega vanemallohvitseride ehk veeblite auastmete vanust.
Praegu on veebliauastmete vanus ehk aeg, mis kulub uue auastme saamiseks, 2-4 aastat, mistõttu on vanemallohvitseril põhimõtteliselt võimalik nooremveeblist ülemveebli auastmeni tõusta vaid 12 aastaga. Pressiesindaja teatel ammendub vanemallohvitseri karjäärivõimalus nii liiga kiiresti.
Edasipidi suureneb veebli-auastmete vanus 4-8 aastani, mis on kooskõlas ka kaitseväe peastaabi ja Võru lahingukooli välja töötatud vanemallohvitseride karjäärimudeliga.
Kaitseväeteenistuse seaduse muutmise eelnõuga lubatakse edaspidi tegevteenistusse allohvitseri ametikohale reservlipnikke, säilitades neile samas presidendi antud ohvitseri auastme.
Seni oli lipnike tegevteenistusse võtmisel nende auastme säilitamine raskendatud. Lisaks täiendatakse seadusemuudatustega eriala-ametikohtadel teenivate kaitseväelaste haridusnõudeid.