Valitsus kutsub reservväelased lisaõppekogunemisele «Okas 2022»

Kaitseväe välkõppus «Okas» 2016. aastal. Foto: Erik Prozes

Valitsus otsustas täna kutsuda 2861 reservväelast ja kaitseliitlast lisaõppekogunemisele «Okas 2022». Kaitseväe juhataja ettepanekul kutsutakse lisaõppekogunemisele 11. jalaväepataljoni ja 16. õhutõrjepataljoni reservväelased ning 42. Kirde maakaitseringkonna koosseisu arvatud kaitseliitlased ja reservväelased.

Õppusele kutsutakse koos ülekattega kokku 2861 reservväelast ja sõjaaja üksustesse kuuluvat kaitseliitlast, kes peavad kutsel märgitud kogunemiskohas kohal olema viivitamatult, kirjutati pressiteate vahendusel.

Reservväelased ja kaitseliitlased saavad kontrollida, kas nemad on lisaõppekogunemisele kutsutute seas, kaitseväekohustuslaste registrist. Andmed laaditakse üles pärast valitsuse otsuse ametlikku allkirjastamist täna õhtuks.

Õppusele kutsutud 11. jalaväepataljoni koosseisu arvatud reservväelaed saavad lisainfot telefonilt [phone] ja e-posti aadressilt [e-mail].

Õppusele kutsutud 16. õhutõrjepataljoni koosseisu arvatud reservväelased saavad lisainfot telefonilt [phone] ja e-posti aadressilt [e-mail].

Õppusele kutsutud 42. Kirde maakaitseringkonna koosseisu arvatud kaitseliitlased ja reservväelased saavad lisainfot telefonilt [phone] ja e-posti aadressilt [e-mail].

Lisaõppekogunemise «Okas 2022» käigus harjutatakse riigikaitse käsuahela toimimist valitsuse otsuste langetamisest kuni kiirreageerimisstruktuuri reservväelaste kogunemiseni. Õppus kestab 22.–28. septembrini.

Lisaõppekogunemine on harjutava iseloomuga ja see toimub iga aasta vastavalt valitsuse otsusele ning on osalejatele etteteatamata harjutus. Eesti reservarmeel põhinev riigikaitsemudel eeldab, et oleme valmis mistahes ajahetkel kiirelt reageerima ja harjutama. Vahetu julgeolekuoht Eestile puudub.

Reservõppekogunemise õnnestumiseks on väga oluline tööandjate mõistev suhtumine ja reservväelaste lähedaste tugi.

Kaitseväe ülesanne on tagada, et riik oleks valmis kõigiks olukordadeks. Kaitsevägi peab olema valmis Eestit kaitsma ning seda õppustel harjutama. «Eesti reservarmeele tuginev riigikaitsemudel on tõestanud elujõudu ja tõhusust heidutusvahendina. Julgeolek ei teki iseenesest, seepärast peab Eesti korraldama ka rahuajal regulaarselt õppuseid, et säilitada ja tõsta reservstruktuuri kiirreageerimise võimet.»

Lisaks lisaõppekogunemistele kutsub kaitsevägi regulaarselt reservväelasi pika, 120-päevase, etteteatamisega suurematele ja väiksematele õppekogunemistele nagu Siil ja Kevadtorm.