/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2022/09/14/14829894t1h5b32.jpg)
Peaminister Kaja Kallas (RE) ütles neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil, et 2023. aasta riigieelarve koostamine on lõppfaasis.
Kallas: oleme eelarvega lõpusirgel
Eelarve fookuses on peaministri sõnul julgeolek ja inimeste toimetulek.
«Oleme kokku leppinud, et kaitsekulud saavad alates 2023. aastast püsivalt olema üle miljardi euro aastas, keskmaaõhutõrje tuleb ja kohe pärast eelarve kinnitamist tuleb minna ka hankesse,» rääkis Kallas.
Oluline on ka küberturvalisus, millesse investeeritakse tuleval aastal täiendavalt üle 30 miljoni euro.
Kolmas oluline teema on haridus. «Hea, konkurentsivõimeline haridus kõikidele lastele on samuti julgeoleku küsimus. Selleks me rahastame ühtsele eestikeelsele haridusele üleminekut, lisaks suureneb ka kõrghariduse rahastamine 15 protsenti aastas,» kirjeldas Kallas. Samuti tõuseb õpetajate palk, 23 protsenti, keskmiselt üle 2000 euroni.
Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas (Isamaa) märkis, et kõrghariduse rahastus tõuseb jägmise nelja aasta jooksul 130,5 miljoni euro võrra praeguselt 160 miljonilt eurolt ning rahastuse määr tõuseb sellega üle protsendi sisemajanduse koguproduktist.
Tõusevad ka päästjate, sotsiaaltöötajate ja politseinike palgad, enim päästjatel, kelle palka tõstetakse märkimisväärse mahajäämuse tõttu 36 protsenti. Siseminister Lauri Läänemets (SDE) tõi välja, et siseministeeriumi valitsemisalas jääb palgatõusufond tuleval aastal ligikaudu 50 miljoni euro juurde.
Riigieelarves on arvestatud ka kodutarbijate energiakandjate hüvitistega, lisaks suurettevõtetele suunatud likviidsusmeetmed ja investeeringutoetused energiakindluse tagamiseks.
«2023. aastal parandame ka struktuurset defitsiiti ehk siis endiselt on eelarve kulud suuremad kui eelarve tulud,» nentis Kallas, selgitades, et investeeringute katteks on vaja võtta laenu.