:format(webp)/nginx/o/2020/03/08/12996588t1h25bc.png)
/nginx/o/2022/09/21/14846781t1h50db.jpg)
Punaarmee sissetungi Tallinnas septembris 1944 kirjeldab ortopeed ja arstiteadlane Arne-Lembit Kööp.
Tellijale
Arne-Lembit Kööp. ⟩ Teise Nõukogude okupatsiooni algus Tallinnas. Vaskjala lahing
Suveks-sügiseks 1944 oli Saksa sõjaväe vastupanu Punaarmeele, kes ründas suurte väekontingentide ja rohkearvulise rasketehnikaga, oluliselt nõrgenenud ja suutis taandumisel pidada vaid kaitselahinguid. Punaarmee edukas ründetegevus põhja pool Emajõest, pärast Emajõe forsseerimist ja Lõuna-Eestis Väike-Emajõe piirkonnas sundisid Saksa sõjaväge Eestis lõpetama järkjärgulise taandumisplaani «Köningsberg» ja käiku andma uue plaani «Aster». Selle plaani järgi tuli Saksa sõjaväe põhijõud evakueerida Eestist, maanteid pidi Viljandi ja Pärnu suunas, jättes taganemist katma väiksemad kattesalgad. Tallinna kaitsmist ja seal sillapea loomist plaan «Aster» ette ei näinud.