Elektri kokkuhoiukohti napib, aga mõne siiski leiab

Kes veel pole hõõgpirne leedpirnide vastu vahetanud, siis nüüd võiks seda teha.  Foto: Shutterstock

Talvest pääsu ei ole, energiahinnad on laes ja paljud pelgavad, et tuba võib külmaks jääda. Kütmata ei saa ja paukuva pakase saabudes võetakse sageli appi lisakütteallikad. Millised võimalused täiendavaks kütmiseks on ja mis on mõistlik, küsisime Pärnumaa Kutsehariduskeskuse sisetööde elektriku eriala kutseõpetajalt Karlo Tammelt.

„No ei ole sellist lahendust, mis aitaks füüsikaseadustest mööda hiilida, aga kui investeerite mingi summa kodu energiasäästlikumaks muutmisse, on see kokkuhoid. Ent sama raha eest täiendava küttekeha koju toomine annab ainult võimaluse suuremas koguses energiat soojuseks muuta ja selle eest maksta,” tõdes Tamm.

Tamme sõnul on mõistlik kodu või muu köetav pind enne poodi uut radiaatorit ostma tõttamist rahulikult üle vaadata ja teha kas ise või kellegi targema abiga lihtne energiaaudit. „Kui praegusest mitu korda odavama hinna ajal sai silma mõne liigse kulu või soojalekke suhtes kinni pigistada, siis nüüd tuleb suhtumist muuta,” ütles Tamm. Kui puudused kõrvaldada, võib minna nii, et uue küttekeha võib rahumeeli poodi teisi ostjaid ootama jätta. Ja ärge unustage, et elektrit on alati peetud kõige kallimaks, ehkki kõige mugavamaks kütteliigiks.

Saab küll kokku hoida

Elektrikulu kontrolli all hoidmiseks soovitas Tamm läbi mõelda sõlmkohad, kuhu elekter põhiliselt kulub. Ainuüksi köögis on hulk kodumasinaid, mis neelavad näljaselt elektrit. „Lihtsaim näide on veekeedukann. Ärge kallake sinna rohkem vett sisse, kui kohe ära tarbite. Soojaveeboiler nõuab palju energiat. Ei saa enam pool tundi sooja vee all mõnuleda. Boileri temperatuur on mõistlik seada 80 soojakraadi asemel 55le, sellel temperatuuril ei teki ei katlakivi ega baktereid,” loetles mees. Kui kokkuhoidu tahta, tuleks vanniskäimine praegu üldse unustada.