Päevatoimetaja:
Anu Viita-Neuhaus

Laupäeval minge maaelu uudistama

Copy
Laupäevasest üritusest võtab sel aastal osa 21 omavalitsust üle 200 külastuskohaga.
Laupäevasest üritusest võtab sel aastal osa 21 omavalitsust üle 200 külastuskohaga. Foto: Maarius Suviste

Sel aastal neljandat korda toimuv maal elamise päev pakub võimalust rahulikult tunnetada, kas külastatav omavalitsus sobiks päriselt elama asumiseks. Samaväärselt kaugemalt tulijatega on laupäevane sündmus mõeldud kohalikele, et oma kandi võimalusi ja kogukonda paremini tundma õppida.

Päeva üldjuhi Krista Pegolainen-Saare sõnul pakub päev ühe paiga tunnetamiseks kompaktset otseteed – võimalik on näha koole, lasteaedu, potentsiaalseid tööandjaid ja uurida kohapeal elamispindade võimaluste kohta. „Ja mis väga oluline: sa saad tunnetada, millised on need inimesed ja see koht,” täiendas ta.

Maal elamise päev avati aruteludega eile Lääne-Nigula vallas Linnamäe külas Oru kultuurisaalis. Sel aastal on päeva fookuses just elamispindade teema ning ürituse avapäeval jagati Linnamäe Arenguseltsi maja ja üürimaja lugu. Pegolainen-Saar tõi hea näitena välja hiljutise Tõrva koduprogrammi või Türi valla kodutoetuse. „Omavalitsused on aru saanud, et kui nad ise asja eest ei vea, on tulijal keeruline aru saada, kas ta on sinna oodatud,” sõnas ta.

Avapäeva arutelusid saab järelvaadata Maa Elu kodulehelt.

Teie ja meie

„Kui me neli aastat tagasi maal elamise päevi alustasime, oli üks eesmärk liita kogukondi pärast valdade liitumist. Ilmselt nii mõneski Eesti vallas räägitakse veel praegugi „teie” ja „meie”,” nentis päeva juhtgrupi liige ja Rakvere vallavanem Maido Nõlvak. Nii ongi oluline keskenduda oma inimestele. „Kui neil vallas elades silm särab, küllap nakatavad nad ka küllatulijaid kohale jäämise sooviga.”

Ka kohalikele võivad paljud valla pakutavad võimalused tulla üllatusena. Ta toob näite, et sageli peetakse sotsiaalvaldkonda vaid toetustega seonduvaks, kuid vald pakub lastele ja perele koolitusi ja nõustamisi ning tegeleb pigem ennetusega. „Aga paljud ei tea nende võimaluste kohta,” sõnas ta.

Laupäevasest üritusest võtab sel aastal osa 21 omavalitsust üle 200 külastuskohaga.

Kuna ka Uhtnasse, kus sel aastal Rakvere valla maal elamise päeva üritused toimuvad, on kerkimas uusarendus, saab ka selle kohta uurida.

Pegolainen-Saar täiendas, et laupäevane päev võimaldabki kohalikel, kes argipäeval ehk vallamajja ei satu, kõnelda ametnikega, uurida üldplaneeringu, sotsiaalteemade või ettevõtlus- ja elamisvõimaluste kohta. „Nad on oma inimeste jaoks sel päeval samaväärselt väljas kui külastajate jaoks,” kinnitas ta.

Kuvand on muutunud

Kui esimese maal elamise päeva üks eesmärk oli maaelu pessimistliku kuvandi muutmine positiivsemaks, siis see nihe on tema sõnul toimunud. Kuigi maaeluga seonduvalt on viimasel ajal tekkinud teisi muresid seoses elukalliduse tõusuga, on tekkinud väga kindel kuvad maapiirkonnast kui heast ja turvalisest elu- ja töökeskkonnast.

Ka Nõlvaku sõnul on kuvand muutunud ja oma panuse andis sellesse Covid, mis näitas, et tööd saab teha ka kaugelt ning omavalitsused saavad aidata valla ruumidesse sisse seada kaugtöökohti.

Laupäevasest üritusest võtab sel aastal osa 21 omavalitsust üle 200 külastuskohaga, mis annavad hea ülevaate, kuidas omavalitsused oma elu kohapeal korraldavad. Programmiga saab tutvuda veebilehel maalelamisepaev.ee. Pegolainen-Saar soovitas tutvuda programmiga ja laupäeval võtta rahulikult aega. „Lisaks võite koputada mõne talu väravale ja leida talu, kust osta talvekartul või -õunad,” ütles ta.

„Lisaks uue info saamise võimalusele on see ka lihtsalt suurepärane perepäev laada, kodukohvikutega ja mängudega,” lisas Maido Nõlvak, kelle sõnul on ühes kodukohvikus võimalik nautida Ukraina tippkokkade toite ja saada nii tuttavamaks kogukonnaga liitunud ukrainlastega.

Tagasi üles