Maailmakoristuspäev püstitas Eestis rekordi. Osalejate arv võib veel kasvada

Tsirguliina koolipere osales aktiivselt maailmakoristuspäeval, panustades aleviku ja selle lähiümbruse puhtaks tegemisele. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Täna toimunud viiendast üleilmsest maailmakoristuspäevast võttis osa umbes 46 000 eestimaalast. Nii mõnedki koolid-lasteaiad ja ettevõttedki korraldavad talgud tuleval nädalal ehk osalejate koguarv võib veel kasvada. Sellegipoolest on tänavu Eestis rekordaasta ja aktsioonist võtab osa pea 4000 inimest rohkem kui mullu.

«Sel aastal oli talgutel tunda siirast koostegemise ja -olemise rõõmu. Meie avalikel koristustel kohtasime nii ettevõtteid kui kohaliku kogukonna inimesi. Siiras hea meel oli näha vanavanemaid lastelastega, kindad ja kotid näpus,» teatab Eesti koristuspäeva eestvedaja Elike Saviorg, kes täna mitut talgupaika külastas. «Koristusüritused olid logistiliselt hästi organiseeritud. Inimesed olid valmistunud nii vihmaks kui päikeseks, paljudel kaasas oma telgid ja talgusupid.»

Talgutest võtsid osa eri vanusest, rahvusest ja maailmavaatest inimesed. Eesti koristuse keskkonnaprogrammijuhi Kerli Lauri sõnutsi töötasid Paldiski linnaväljaku koristusel õlg õla kõrval eestlased, venelased ja ukrainlased. «Appi tulid ka NATO Briti sõjaväelased Tapalt, kes koristasid koos Lääne-Harju vallavanema Jaanus Saadiga Paldiski raudteejaama,» avaldab Laur.

Eesti maailmakoristuspäev pühendub igal aastal väikeprügile, sealhulgas suitsukonidele ja pisiplastile. Nii on tuhanded eestlased veetnud üheskoos sadu tunde, noppides tänavatelt ja loodusest miljoneid tubakatoodete jääke. Peale selle on leitud hulga autorehve - nii metsast kui vee alt, kodutehnikat, madratseid, klaaspudeleid ja muud.

Aktsioonist võtab osa pea 190 riiki. Kui paljudes piirkondades on koristuspäev lõppenud või lõppemas, siis mõnes riigis talgud alles algavad. Globaalset üritust juhitakse Eestist.

«Kõik on läinud üsna plaanipäraselt. On üksikuid erandeid, näiteks Lõuna-Euroopas, kus on suured üleujutused ja vihmasajud, mistõttu on koristus edasi lükatud,» märgib Eesti keskkonnaorganisatsiooni Let’s Do It Worldi 164-liikmelise võrgustiku president Heidi Solba. «On ka väga palju üllatusi. Indoneesia, India ja Mosambiik on koristamas suurte rahvamassidega. Paljudes kohtades võtavad koristusest osa presidendid ja peaministrid, kaasatakse ka kooliõpilasi.»

Solba sõnutsi on riike, kus koristus toimub sõjaolukorra kiuste. «Kõrgõstanis, kus on praegu konflikt Tadžikistaniga, on mobiliseeritud vabatahtlikud andma humanitaarabi. Samuti toimub koristus Ukrainas, milles osaleb ilmselt ligi 100 000 inimest,» on Solba vaimustuses.

Koristuspäevast saab ametlikult osa võtta 23. septembrini. Registreerimine lehel https://maailmakoristus.ee on endiselt teretulnud. Samuti on oodatud koristusjärgne tagasiside.

2022. aasta koristuspäeva täpne statistika selgub oktoobri alguses.

Eesti Maailmakoristuspäeva korraldamist toetavad Keskkonnainvesteeringute Keskus, Briti Nõukogu, Neste Eesti, Postimees, Telia, Tallink, Saku Õlletehas, Sky Media, Alma, Kommpomm.

Järgmine maailmakoristuspäev toimub 16. septembril 2023.