Pevkur: ehitame keskmaa õhutõrje üles 2025. aastaks

Keskmaa õhutõrje Foto: Karl Kraus/Eesti Kaitsevägi

Riigieelarve läbirääkimistel langetati otsus eraldada vahendid keskmaa õhutõrjele, mis võimaldab ehitada toimiv süsteem üles 2025. aastaks. Kaitseminister Hanno Pevkuri (RE) sõnul oli see tema jaoks antud kõnelustel prioriteet. «Mul on väga hea meel, et valitsuskoalitsiooni otsus sillutab teed rajada Eestile toimiv keskmaa õhutõrjevõime 2025. aastaks,» ütles Pevkur ja lisas, et sellega astub Eesti suure sammu lähemale kriitilise võimelünga täitmisel.

Keskmaa õhutõrje investeering jaotatakse aastate 2024-2027 peale. Selleks, et tagada Eestile toimiv keskmaa õhutõrjevõime 2025. aastaks, tuleb leping sõlmida hiljemalt 2023. a esimeses kvartalis ja esimesed süsteemid peavad Eestisse jõudma 2024. aastal. Investeeringu täpne maksumus selgub pärast hankeprotsessi lõppu.

«Võime hind sisaldab nii keskmaa õhutõrje süsteemi kui ka taristut, personali, väljaõpet, varustust ning muid kaasnevaid kulusid. Kui tahame hankes saada võimalikult häid tingimusi, siis saame täpsetest numbritest ja hanke mahust rääkida, kui hange on lõppenud. Saan öelda, et see summa ulatub sadadesse miljonitesse eurodesse,» lisas Pevkur.

Keskmaa õhutõrje hangitakse koos Lätiga, kellega sõlmiti eelmisel NATO tippkohtumisel Madridis ühishanke kavatsuse protokoll. Juulis allkirjastasid Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK) ja Läti kaitseministeerium ühishanke lepingu.

«Regiooni julgeoleku seisukohast on oluline, et kahe riigi süsteemid oleksid ühilduvad. See võimaldab paremini organiseerida õhukaitset regioonis, raha kokku hoida ja teha koostööd väljaõppe, varude ja logistika organiseerimisel,» ütles minister.

Kaitsevägi on koostanud täpsustatud võimenõuete kirjelduse.

«Keskmaa õhutõrjevõime hankimisel lähtume eelkõige kaitseväe sõjalistest vajadustest. Tehnilise kirjelduse koostamisel on arvestatud ka Ukraina ja Venemaa sõja õppetunde, mille tõttu on oluline, et hangitavad süsteemid oleksid mobiilsed ning piisava laskekaugusega,» ütles kaitseväe juhataja asetäitja kindralmajor Veiko-Vello Palm.

Hankeprotsessi juhib RKIK. Läbi on viidud põhjalik ning kõiki tootjaid kaasav turu-uuring, koostatud hankedokumentatsioon ning on välja kuulutatud ühishange koos Lätiga.

«Keskmaa õhutõrje võimekus koosneb õhutõrje raketisüsteemist, radaritest ja juhtimispunktidest ning paljudest kaasnevatest komponentidest. Tegemist on mobiilse raketisüsteemiga, mis võimaldab laskeseadeldisest hävitada õhuründevahendid vähemalt 30 kilomeetri kauguselt,» ütles RKIKi side ja radari kategooriajuht Priit Soosaar.

Turu-uuringu käigus kaardistati ning suheldi kuue rahvusvahelise ettevõttega Norrast/Ameerika Ühendriikidest, Inglismaalt, Saksamaalt, Prantsusmaalt, Iisraelist ja Lõuna-Koreast, lisas Soosaar.

Keskmaa õhutõrje süsteemid on tõhusad nii lennukite ja kopterite neutraliseerimiseks kui ka kõikvõimalike muude ohtude vastu nagu mehitamata õhusõidukid, tiibraketid ja varitsev õhuründemoon.