President Karis: Venemaalt endiselt lähtuva terava ohu alahindamine oleks viga

Foto: Presidendi kantselei

President Alar Karis ütles Tallinnas NATO sõjalise komitee konverentsi avatseremoonial peetud sõnavõtus, et Euroopa julgeoleku ja stabiilsuse seisukohast on kõige tõhusam strateegia endiselt Venemaa ohjeldamine nii majanduslikus, poliitilises kui ka sõjalises mõttes.

«Venemaa võib olla sõda kaotamas, kuid sealt endiselt lähtuva terava ohu alahindamine oleks viga,» ütles president Karis. «Samuti ei saa unustada üha suurenevat terrorismiohtu NATO jaoks ülitähtsates piirkondades.»

Eesti riigipea sõnul seisab NATO silmitsi ülesandega muuta Madridi tippkohtumisel kokkulepitud suunised käegakatsutavaks, nii et Euro-Atlandi piirkonna julgeolek oleks praegusel kriitilisel hetkel meie ajaloos tagatud. «Sellest sõltub regiooni terviklikkus ja vabadus. Eesti jaoks on see eksistentsiaalne küsimus,» ütles president Karis.

«Sõda Ukrainas pole kaugeltki läbi. See tähendab sõjalise abi osutamise jätkamist, sest lõpetamata või külmutatud konflikt Ukrainas oleks kui mädanev haav Euroopa südames ja hoiaks meid veel aastaid Venemaaga vastasseisus,» ütles president Karis. «Peame andma endast kõik, et aidata Ukrainal võimalikult kiiresti taastada kontroll oma territooriumi üle, seda nii Ukraina inimeste kui ka meie endi hüvanguks.»

Eesti riigipea rääkis oma sõnavõtus Venemaa kaotuse võimalikust tagajärjest. «On väljendatud kartust, et Venemaa praegune jõuvertikaal võib Ukrainas sõjalise lüüasaamise tagajärjel laguneda. Ehk laguneb terve Venemaa,» ütles president Karis.

Presidendi soovitus on hoiduda Venemaa-poliitikast, mis põhineb ebastabiilsuse kartusel. «Nii Gorbatšov kui Jeltsin mängisid hirmuga, et nende võimu kaotamine toob Venemaa tüüri ette ebameeldivad tegelased. Kahjuks juhtus see niikuinii. Ärgem langegem taas sellesse lõksu.»

Karise sõnul ei ole meie ülesanne Putinit ja ülejäänud Venemaa juhtkonda häbist päästa. «Nad vastutavad täielikult toimepandud kuritegude, Ukrainat rünnates tehtud vigade ja selle laiemate tagajärgede eest Venemaale ning neid tuleks ka sellisena kohelda,» rääkis Eesti president.