/nginx/o/2012/03/05/998014t1ha644.jpg)
Omastehooldajad saatsid täna riigijuhtidele pöördumise, kus paluvad neid alandava perekonnaseaduse muutmist.
Hooldajad pöördusid alandava seaduse muutmiseks riigijuhtide poole
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Oma pöördumises soovivad puuetega laste vanemad, et perekonnaseadus saaks rakendusmääruse, mis annaks kõigile kohtutele ühised juhtnöörid eestkostet puudutavate seadusesätete tõlgendamiseks, sealhulgas eristaks järelevalve rangust vastavalt sellele, kes on eestkostja.
Ka soovitakse, et riik leiaks perekonnaseaduse täitmisel tekkivatele olukordadele, kus 25-eurosest hooldajatoetuses elatuv ema ja tema 244-eurosest töövõimetuspensionist elatuv laps ei tohiks seaduse mõttes justkui funktsioneerida ühtse perekonnana. «Samas loetakse toimetulekuseaduse järgi see pere üheks leibkonnaks ja toimetulekutoetust seadus niisugusele emale maksta ei luba,» seisab pöördumises.
Pöördujad soovivad, et kiiremas korras koostatakse üksikasjalikud juhendid eestkostjatele, kus oleks lihtsalt ja selgelt kirjas kogu vajalik teave eestkostjale: mida ja kuidas ta tohib ja ei tohi teha eestkostetava rahaga. Missuguseid kulusid tõendavaid dokumente ja mis puhul tuleb koguda jne. «Eeldame ka, et seadusandja vabandab eestkostjate ees neile riigi poolt tegemata jäänu tõttu põhjustatud moraalse kahju pärast.»
Puuetega laste vanemad tahavad, et vaadataks üle seaduse see säte, mis kohustab eestkostjat hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi ja sotsiaalteenuseid. «Kahjuks ei sõltu sotsiaalteenuste kättesaadavus eestkostja või lapsevanema heast tahtest või hoolitsusest. Teenused jäävad saamata sel põhjusel, et neid kas polegi, need pole puudega inimese elukohas kättesaadavad või tuleb nende eest nii palju maksta, et see ületab perekonna võimalused. Sama tuleb kahjuks öelda ka paljude raviteenuste kohta (taastusravi, hambaravi jne),» toonitavad pöördumise koostajad.
Pöördumine saadeti presidendile, peaministrile, justiitsministrile, sotsiaalministrile, riigikohtu esimehele, riigikogu liikmetele, riigikogu sotsiaalkomisjonile ja õiguskantslerile.
Tänaseks on sellele pöördumisele andnud allkirja 1400 inimest.