/nginx/o/2022/09/01/14803583t1h2810.jpg)
Siseminister Lauri Läänemets (SDE) lausus eilsel pressikonverentsil, et sotsiaaldemokraadid on valitsuspartneritele Isamaale ja Reformierakonnale teinud mõne ettepaneku, kuidas päästetöötajate, politsei ja õpetajate palka tõsta – üheks võimaluseks on riigikaitsemaks.
«Meie meelest on tekkinud olukord, kus päästetöötajad, õpetajad ja kultuuritöötajad ei peaks üksi kinni maksma Putini sõda. Ehk siis riigikaitsesse panustame me üle miljardi. Plaanis on ka õhukaitsesse otsuseid teha. Aga see tähendab, et miljard tuleb kuskilt võtta,» selgitas Läänemets.
Tema sõnul tuleb riigikaitsesse raha just hädavajalike palkade tõusu arvelt. «Palju mõttekam oleks riigikaitseinvesteeringuid teha riigikaitse laenuga või takistuste puhul kaaluda ka riigikaitsemaksu kehtestamist,» leidis ta.
Eurosaadik Riho Terras (Isamaa) kirjutas sotsiaalmeedias, et Läänemetsa katse vastandada riigikaitset õpetajate palgatõusule on üks rumalamaid asju, mida siseminister teha saab.
«Jutt mingisugusest riigikaitsemaksust on samuti täiesti absurdne. Me kõik peame riigikaitsesse panustama. Sotside esimehe uitmõtted meediatähelepanu nimel tekitavad aga hoopis trotsi ja pahameelt,» nentis Terras.
«Tundub, et sotsid on reaalsustaju kaotanud, kui tahavad inimestele kaela keerata veel ühe maksu, nimetagu seda riigikaitse või mis iganes maksuks,» kirjutas ka Margus Tsahkna (Eesti 200) sotsiaalmeedias.
Tema sõnul on sellel talvel kõikidel peredel niigi üliraske toime tulla ja seega maksujutt on kohatu. «Valitsus tegelegu bürokraatia kärpimise ja energiakriisi lahendamisega, mitte inimeste kottimisega. Riigikaitse investeeringuteks tuleb võtta riigikaitse laenu, mitte kehtestada lisamakse,» lausus Tsahkna.
Selle peale reageeris aga Raimond Kaljulaid (SDE): «Kuidas saab enne valimisi ajada sellist populistlikku jura? Sa oled mitme eelarve tegemise juures olnud ja tead väga hästi, et pole mingit lootust teha eelarves sellises mahus kärpeid, mis meil on vaja, et tagada möödapääsmatud riigikaitseinvesteeringud ning samal ajal hoida ära hariduse, siseturvalisuse täielik kollaps.»
Seda, et ta on mitme eelarve tegemise juures olnud, kinnitas ka Tsahkna. «Ma olen olnud ka juures, kui meil oli viimane suurem majanduskriis,» lisas ta.
Tsahkna märkis, et toona oli kriisi jaoks olemas plaan, kuidas midagi tehti. «Mis reformid me ära teeme ja kuidas me võtame maha seda rasvakihti, mis riigile oli tekkinud. Ja me tegime seda. Kellelgi ei tulnud pähe hakata eelarvedefitsiidi katmiseks kehtestama uut maksu,» lausus Tsahkna.
«Raimond, ma soovitan ka sinul ükskord tõsiselt riigieelarvele otsa vaadata ja aru saada, et maksumaksjad ei ole lambad, kellelt riigi vajadustest lähtuvalt lihtsalt raha juurde võtta,» soovitas Tsahkna Kaljulaidile ja lisas, et kui ta väidab, et riik on kõik teinud, et maksud on kõige optimaalsemalt kasutatud ja mitte kuskilt enam midagi võtta ei ole, siis on see avaliku debati koht.
«Praegu aga on ettepanek, et kuna valitsus ei suuda tulusid ja kulusid Excelis kokku viia, tulude poolel on miinus, siis paneme aga maksu juurde,» kirjutas Tsahkna.
Kaljulaid vastas Tsahknale, et ta ei ole väitnudki, et kõik on kõige paremas korras. «Aga me mõlemad saame aru, et riigikaitse kiireks tugevdamiseks vajalikke investeeringuid nende optimeerimiste arvelt ära ei tee. Kui muidugi ei minda optimeerima pensione või siis ei lasta lootusetult põhja siseturvalisust, tervishoidu ja haridust,» nentis Kaljulaid.
/nginx/o/2018/11/05/11552227t1hc6af.jpg)