Pelgalt alampalga eest töötajat naljalt ei leia

Töötukassa osakonnajuhatajate sõnul on tööandjatel väga raske leida miinimumpalgaga kohtadele töötajaid. Foto: Urmas Luik

Jaanuaris 725 euroni tõusva miinimumpalga eest terve ja tegus inimene üldiselt tööle ei lähe, küll maksavad seda nn ühemehefirmad endale ravikindlustuse tagamiseks. Alampalga kergitamisel riigieelarvesse lisanduvast 16 miljonist eurost on üle poole sotsiaalmaks.

«Just väiksemate sissetulekutega töötajad vajavad kiire inflatsiooniga hakkama saamiseks rohkem tuge ja meie niigi väikesel tööjõuturul on iga kätepaar kõrges hinnas,» kommenteeris ametiühingutega 6. septembril kokku lepitud alamapalga tõusu Eesti Tööandjate Keskliidu juht Arto Aas.

«Varsti see 1000 eurot ei ole enam mingi raha,» avaldas värbamispäevalt autojuhitööd otsinud liinitööline Riimas tegeliku miinimumi, mille eest tööle läheks (Pärnu Postimees 7.09). 71 euro võrra tõstetud alampalga eest ei töötaks ka Postimehe tänavaküsitlusele vastanud (vt lisalugu).

Tervise- ja tööminister Peep Petersoni (SDE) teada on tegelikult madalaim palgaaste 100–200 eurot alampalgast kõrgemal. («Otse Postimehest» 15.07). Ometi saab maksu- ja tolliameti andmeil Eestis alampalka umbes 30 000 inimest. Kes nad siis on?