Passiäri peategelane peab ikkagi vangi minema

Ljubov Genrihson Foto: Pilt videost/Reporter

• Lõplikuks karistuseks jäi 3 aastat ja ligi 11 kuud tingimisi vangistust.
• Nüüd pöörati tingimisi vanglakaristus täitmisele.

Mullu kevadel lõppes aastaid kestnud kohtusaaga niinimetatud passimaffia kriminaalasjas, kui selle peategelane pääses tingimisi vangistusega, kuid nõuete rikkumise tõttu peab ta nüüd ikkagi vangi minema.

Tänavu mais tegi Harju maakohus määruse, mille järgi peab 71-aastane Ljubov Genrihson talle tingimisi karistuse ajaks määratud nõuete rikkumise tõttu minema vanglakaristust kandma.

Kuigi Genrihson ja tema kaitsja vaidlustasid maakohtu määruse Tallinna ringkonnakohtus, jäi seal maakohtu määrus kolmapäeval muutmata. Sel nädalal ei võtnud kaitsja kaebust arutusele ka riigikohus ning kohtumäärus jõustus.

Tallinna ringkonnakohus leevendas mullu 19. jaanuaril mõnevõrra Genrihsoni karistust ning mõistis ta õigeks kuritegeliku ühenduse organiseerimise süüdistuses, kuid jättis muus osas Harju maakohtu otsuse muutmata. Riigikohus kaitsjate kaebusi arutusele ei võtnud.

Ringkonnakohus mõistis Genrihsonile viieaastase vangistuse, millest arvestati maha tema vahi all oldud aasta, üks kuu ja kaks päeva ning tema lõplikuks karistuseks kujunes kolme aasta, 10 kuu ja 28 päeva pikkune vangistus, kuid seda tingimisi. Ringkonnakohus jättis muutmata ka talle määratud rahalise karistuse 1000 eurot.

Müüs soovijatele elamislube ja dokumente 

2020. aasta 15. aprillil tunnistas maakohus Genrihsoni süüdi kuritegeliku ühenduse organiseerimises ja juhtimises, altkäemaksu andmises, dokumentide võltsimises, kelmuses ja muudes kuritegudes ning mõistis talle kaheksa-aastase vanglakaristuse. Kuna ta oli kohtueelse uurimise ajal juba vahi all olnud, siis jäi tal vanglas ära kanda kuus aastat, 10 kuud ja 28 päeva.

Ühtlasi mõistis kohus talle rahalise karistuse 1000 eurot ning konfiskeeris tütre nimele registreeritud Toyota Aurise ja kuriteoga saadud vara 86 793 eurot.

Riigiprokurör Eleliis Rattam ütles toona, et tõendie järgi tegutses Genrihsoni juhitud kuritegelik ühendus vähemalt 2009. aastast, võimaldades inimestel saada ebaseaduslikul teel kodakondsust, elamislube ja isikut tõendavaid dokumente. Genrihson kasutas kuritegeliku ühenduse juhtimisel ka erinevaid konspiratsioonivõtteid, näiteks värbas ta enda heaks töötama neli politsei- ja piirivalveameti ametnikku, märkis süüdistus.

Riigiprokuratuur uuris kriminaaluurimise käigus kokku 75 kahtlustatavat, kellest suurem osa oli hankinud endale aastatel 2011–2015 kuritegeliku ühenduse abil vajalikke dokumente ebaseaduslikult.

Keeldus prokuratuuriga kokkuleppest

Süüdistuse kohaselt said tellijad politsei- ja piirivalveameti (PPA) nelja ametniku kaudu riiklikke dokumente, sealhulgas haridust tõendavaid dokumente, keeleeksami tulemusi, elamislube, kodakondsuse saamise aluseks olevaid dokumente, arstitõendeid ning selleks kasutasid jõugu liikmed muuhulgas võltsimist, valeandmete esitamist ning valeidentiteediga esinenud kaasosalisi.

Passimaffia süüasja teised osalised said karistuse kokkuleppemenetluses kätte juba rohkem aastaid tagasi.

Kohtupidamine Genrihsoni üle jätkus üldmenetluses, kuna ta ei olnud nõus prokuratuuriga kokkuleppele minema.